Harju Elekter: uuel aastal võib oodata nii mõnegi lepingu ülesütlemist
(1)
Fluoritud kasvuhoonegaaside keelustamine võib uuel aastal viia mitmete elektrivõrgulepingute muutmisele või ülesütlemisele ning toob kaasa tellimuste mahu olulise mahu kõikumise, hoiatab Harju Elekter esimese kvartali aruandes.
Käesoleva aasta 11. märtsist hakkas kehtima Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis keelustab 2026. aastast fluoritud kasvuhoonegaaside (SF6) kasutamise elektriseadmetes. Suure tõenäosusega tähendab see Harju Elektri jaoks mitmete sõlmitud elektrivõrkude lepingute muutmist või nende ülesütlemist 2025. aasta jooksul, kirjutab ettevõte.
Kuna seadmetootjad alles käivitavad SF6 vabade seadmete tootmist, võib turul tekkida Harju Elektri sõnul defitsiitne olukord, mis mõjutab nii seadmete kättesaadavust kui ka hindade järsku kasvu. See tingib omakorda kompleksalajaamade tellimuste mahu olulise kõikumise enne ja pärast nimetatud seadmete kasutusele võtmise tähtaega.
Harju Elektri 2024. aasta algas tagasihoidlikumate tulemustega kui aasta varem. Pikemas võrdluses on siiski tegemist tugeva I kvartaliga, märgib ettevõte.
„Vaatamata meie püüdlustest hooajalisust minimeerida, kujunevad I ja IV kvartali tulemused tavaliselt nõrgemateks II ja III kvartali omadest. Ka käesoleval aastal algas märkimisväärne tootmismahtude kasv alles märtsis ning jätkub tellimuste kohaselt vähemalt sügise lõpuni,“ seisab aruandes.
Kontserni müügitulu esimeses kvartalis oli 46,8 miljonit eurot, mis on 3,3% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Puhaskasum esimeses kvartalis oli 0,36 (2023 I kv: 0,75) miljonit eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli esimeses kvartalis 0,02 (2023 I kv: 0,04) eurot
Suurima panuse finantstulemustesse andis Leedu ning mõningal määral ka Eesti tootmine. Soome tootmisüksuses on ees mitmed tegevused kasumlikkuse taastamiseks ning pikalt aega võtnud Rootsi üksuse kasumisse jõudmise suhtes võime olla järjest optimistlikumad, märgib Harju Elekter. Olulist majanduslikku mõju avaldasid Eesti ja Soome müügitulemustele Soome riikliku energiavõrgu regulatsioonide muudatused jaotusvõrkudele, mille tõttu on vähendatud investeeringuid jooksvaks ja tulevateks aastateks.
Tänaseks on lõpule viidud 2022. aasta teises pooles alustatud restruktureerimine, mis muutis kontserni ja tütarettevõtete juhtimist, teravdas fookust põhitegevusaladele ja nägi ette muid olulisi samme, et olla valmis uue strateegilise arengukava elluviimiseks. Ilma kasvuta ei ole arengut, mistõttu jätkame võimaluste otsimist kasumliku kasvu jätkamiseks nii olemasolevates kui ka uutes asukohtades.
Müügitulu ja finantstulemused
Elektriseadmete müük näitas stabiilset kasvu ja olulist panust ettevõtte tuludesse, teenides kokkuvõtvalt 42,2 miljonit eurot ning moodustades 90,3% kogu kvartali müügitulust. Elektriseadmete müügist olulisema osa moodustasid alajaamade, madalpinge jaotusseadmete, tehniliste hoonete ja allhanketeenuse pakkumine.
Kontserni äritegevuse kulud olid aruandekvartalis kokku 45,7 (2023 I kv: 43,8) miljonit eurot. Peamise osa äritegevuskulude kasvust andis müüdud toodete ja teenuste kulude 5,2%-line tõus, mis jäi alla esimeste kvartalite müügitulu kasvutempole 1,9 protsendipunkti.
Turustuskulud vähenesid 11,8% võrra, ulatudes 1,2 miljoni euroni, moodustades nii kontserni äritegevuse kuludest kui ka müügitulust 2,6%. Üldhalduskulud vähenesid kvartalite võrdluses 2,4% võrra 2,5 miljoni euroni, moodustades kontserni aruandekvartali äritegevuse kuludest 5,5% ja müügitulust 5,4%. Tööjõukulud kasvasid kvartalite võrdluses 5,7%, ulatudes 10,0 miljoni euroni.
Müügitulu kasvas, kuid kasumlikkus vähenes võrreldes aasta varasemaga. Kolme kuu brutokasum oli 4,8 (2023 I kv: 5,4) miljonit eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 10,3% (2023 I kv: 11,9%). Ärikasum (EBIT) oli 1,0 (2023 I kv: 1,3) miljonit eurot ja ärirentaablus 2,1% (2023 I kv: 2,9%).
Põhitegevusala ja turud
Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni aruandekvartali müügitulust 94,9%. Tootmissegmendi müügitulu kasvas kvartalite võrdluses 4,2%, olles 44,4 miljonit eurot.
Kontserni suurimad sihtturud, Eesti, Soome, Rootsi ja Norra, moodustasid 80,6% kogu müügitulust esimeses kvartalis, mis on oluline tõus võrreldes eelmise aastaga (2023 I kv: 75,3%).
Eesti ja Soome turud olid võrreldes aasta varasemaga tagasihoidlikumad. Aruandekvartalis teeniti Eestist 4,5 (2023 I kv: 5,0) miljonit eurot, moodustades konsolideeritud müügitulust 9,6% (2023 I kv: 10,9%). Alajaamade ja kaablijaotuskappide müük elektrijaotussektori klientidele vähenes, kuid samal ajal suurenes renditulu kinnisvaraobjektidelt. Soome turult teeniti 17,0 miljonit eurot, mis on 8,9% vähem kui aasta varem. Valdava osa müügitulude langusest tulenes elektriseadmete müügi ja elektritööde mahu vähenemisest. Tagasihoidlikuks jäi alajaamade müük elektrijaotussektori klientidele ja elektriautolaadijate müük.
Märkimisväärne kasv toimus Norra turul, kus müügitulu kasvas kahekordselt 9,3 miljoni euroni, peamiselt madalpingeseadmete müügist laevandussektori klientidele. Norra turg moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 19,9%. Rootsi müügitulu kasvas samuti veidi, ulatudes 6,9 (2023 I kv: 6,5) miljoni euroni, näidates stabiilset arengut turusegmendis.
Investeeringud
Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 0,7 (2023 I kv: 0,6) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 0,4 (2023 I kv: 0,3) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 0,1 (2023 I kv: 0,3) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,2 (2023 I kv: 0,1) miljonit eurot. Investeeringud hõlmasid suuremahulisi ruumide renoveerimis- ja rekonstrueerimistöid Keila tööstuspargis, mis on suunatud pikaajalise rentniku, Prysmian Group Baltics, vajadustele. Lisaks soetati tootmis-tehnoloogilisi põhivarasid ning arendati tootmis- ja protsessijuhtimissüsteeme.
Harju Elektri aktsia on alates aasta algusest langenud 3,5% ning maksab 4,795 eurot.
