Direktiivi eesmärk on tagada, et platvormitöötajatega sõlmitaks õiged ja õiglased töölepingud, sest praegu jääb 5,5 miljonit platvormitöötajat vale tööseisundi määratluse tõttu ilma lepingulistest ja sotsiaalsetest hüvedest, millele neil võiks olla õigus. Samuti reguleerivad uued reeglid esimest korda Euroopa Liidu (EL) tasandil ka algoritmide kasutamist töökohal.

Tööalane staatus

Liikmesriigid peavad tagama, et platvormitöö tegijat peetakse edaspidi vaikimisi ettevõtte töötajaks, mitte füüsilisest isikust ettevõtjaks. Platvorm võib algatada staatuse muutmise, kuid peab sellisel juhul tõendama, et ettevõttel puudub konkreetse inimesega tõeline töösuhe, mida iseloomustab töökäskude andmine ja töötaja tegevuse kontrollimine. Staatuse määratlemisel võetakse lisaks arvesse liikmesriikide seadusandlust, kollektiivlepinguid ja ELi kohtupraktikat.

Algoritmide kasutamise reeglid

Uus seadus näeb ühtlasi ette, et platvormitöötajat ei saa vallandada või töölt vabastada üksnes algoritmi või automaatse süsteemi otsuse põhjal. Kõik platvormitöö tegijaid oluliselt mõjutavad otsused peab langetama inimene.

Läbipaistvus ja andmekaitse

Veel sisaldab direktiiv sätteid platvormitöötajate andmete kaitsmiseks. Näiteks keelatakse digiplatvormidel teatavate isikuandmete kasutamine, sh inimese emotsionaalse või psühholoogilise seisundi ning usu või veendumuste kohta.

Järgmised sammud

Täiskogul hääletas uute reeglite poolt 554 ja vastu 56 parlamendiliiget, erapooletuid oli 24. Nüüd peab direktiivile oma lõpliku heakskiidu andma ka nõukogu. Seejärel avaldatakse uus seadus Euroopa Liidu Teatajas ning ELi riikidel on aega kaks aastat, et hakata reegleid täitma.

Taust

Euroopa Komisjoni hinnangul oli 2021. aastal enam kui 500 digitaalse tööplatvormi teenistuses rohkem kui 28 miljonit inimest. 2025. aastaks tõuseb platvormitöö tegijate arv eeldatavasti 43 miljonini. Digitaalsete tööplatvormide kaudu pakutakse mitmesuguseid teenuseid, sh transporti, toidu kohaletoimetamist, aga ka näiteks andmete kodeerimist ja tõlkeid.