„Kolm peamist väljakutset, millega tööturule sisenevad noored kokku puutuvad, on end sobiva kandidaadina esitlemine, samal ametikohal püsimine ning karjääriredelil tõusmine,“ selgitas Estonian Business Schoolis ning Tartu ülikoolis aprillikuus tudengitele avalikke loenguid andnud koolitaja Ryan Davis.

Rahvusvahelise noortele suunatud koolitus- ja mentorlusprogrammi Southwestern LEΔD asutaja Davis usub, et noored peaksid karjääris edusammude saavutamiseks tähelepanu pöörama kolmele põhielemendile, milleks on suhtumine, strateegia ja järjepidevus. „Üle ühe aasta oma esimesel ametialasel töökohal püsimine juba eristab teid,“ jagas koolitaja noortele ning tõi näiteks, et USA kõrgkoolide ja tööandjate ühenduse uuringu põhjal veedavad koguni 55% noortest oma esimesel töökohal pärast ülikooli alla ühe aasta.

Noorte puhul ületab õige suhtumine töövaldkonna tundmist

Davis tõi ühtlasi välja, et noore inimesena karjääriteekonda alustades ei peaks end tingimata valmis professionaaliks pidama ning tasub olla õppimisele avatud. „Soov kohe juhiks saada on ambitsioonikas, kuid sealjuures tuleks siiski säilitada avatud meel ja õppimissoov,“ lisas ta.

Koolitaja viitas ka USA suurettevõtete hulgas korraldatud uuringule, mis kinnitas, et tööandjad eelistavad kandidaate, kes näitavad üles õiget suhtumist, sealhulgas probleemilahendusoskust, arengule orienteeritust ja õpetatavust, kuna noore spetsialisti puhul ei pruugi alati töövaldkonna tundmine olla esmane kriteerium palkamisel ja edutamisel.

Positiivse suhtumise arendamiseks soovitab Davis pöörata tähelepanu oma sõnadele, mida iseendale ütleme, ning näiteks väljakutsuvas olukorras küsida endalt „Kas ma suudan seda teha?“ asemel „Kuidas ma selle tehtud saaksin?“. Lahendustele orienteeritud mõtlemine ning positiivne sisekõne mõjutavad oluliselt enesekindlust, see omakorda aga järjepidevust.

Märksõnadeks on iseenda juhtimine ja mentorlus

Karjääriredelil tõusmise kindlustamiseks on vaja mõelda läbi edasiarenemise strateegia. Davis julgustab seadma konkreetseid ja kõrgeid eesmärke, kuid möönab, et nende suunas liikumisel saab määravaks just järjepidevus.

„Oluline on õppida iseennast nii-öelda coach’ima, et keerulistest hetkedest üle saada,“ selgitas koolitaja. „Kui spordis on treener, kes toob oma treenitavas parima välja, aitab fokusseerida ja keerulistel momentidel utsitab tagant, siis elus peab iseendale see treener olema,“ tõdes ta. Iseenda juhtimine tähendab tema sõnul enda motiveerimist, eesmärkide selgeks tegemist ja nende nimel järjepidevalt töötamist.

Samas ei alahinda ta mentori olemasolu. „Uude ettevõttesse kandideerides on oluline uurida, kuidas investeeritakse värskete töötajate koolitamisse ja kas leidub keegi, kes aktiivselt uusi õpetab,“ soovitas Davis.

Alusta strateegilise network’imisega juba ülikoolis

Heade kontaktide võrgustiku loomisega soovitab koolitaja alustada juba varakult. „Sidemeid tasub luua selliste inimestega, kes pole sinu moodi,“ leidis ta ning tõi näiteks, et tudengina saab alustada kooli personalist ja õppejõududest, mis võib hiljem avada uksi olulistele projektidele. Ryan Davise sõnul on võrgustiku ehitamiseks kasulik osaleda erinevatel ülikoolis toimuvatel üritustel ja seminaridel, käia praktikal või astuda mõne tudengiorganisatsiooni liikmeks.

Koolitaja on veendunud, et olenemata sellest, kas tööturule sisenev noor plaanib karjääri mõnes suurkorporatsioonis või alustab hoopis isikliku äriga, tulevad igal juhul kasuks ka erinevad ettevõtlusoskused, kuna need õpetavad vastutustundlikkust ja enesejuhtimist. Samas olles töötanud nii Eesti kui ka USA tudengitega, märgib ta, et on viimasel ajal rohkem huvi ettevõtlikkuse vastu täheldanud hoopis meie noortes.