Taksofonid

1

1997. aastal oli Ameerika Ühendriikides kaks miljonit taksofoni. Nüüdseks on neid järele jäänud miljon. Eestis oli 1997. aastal üle 3000 taksofoni, praegu on alles umbes 1800. Karin Kahre Elionist ütleb, et kuna käesolevast aastast pole firmal enam universaalteenuse kohustust (sinna alla käivad ka taksofonid), siis väheneb taksofonide hulk lähiaastail järsult: “Hädavajalikesse kohtadesse jäävad nad alles, kuid muidu on tegu hääbuva äriga.”

Aasta 2017: taksofone leiab veel lennujaamadest, hotellidest, haiglatest ja kolmanda maailma riikidest.

Mänguautomaadid

2

Esimene hoop tabas müntidega käivitatavaid ja teismelistele suunatud videomängusaale. Eestis pole need kunagi tuult tiibadesse saanud, kuid Ameerikas oli see kunagi populaarne äri. 1994. aastal teenisid USA mängusaalid aastas 30 miljardit krooni, viimati juba ainult 10 miljardit krooni. Pealetung lähtub nii mängukonsoolidelt, nagu Playstation, kui ka kiirematelt internetiühendustelt. Mida kiirem on internetiühendus, seda rohkem levivad võrgus mitmekesi koos mängitavad arvutimängud. Nii kaotavad mängusaalid ka oma viimast konkurentsieelist – pakkuda sotsiaalse suhtluse ja koosmängimise võlu.

Sama saatus ootab ees ka müntidega kasiinoautomaate. Enamiku eestlaste esimene kasiinokogemus on pärit Helsingi vahet sõitvatelt laevadelt, mille koridoris sai Soome-reisist üle jäänud välismünte mänguautomaati suruda. Need ajad on möödas. Olympicu kasiinoketi juhatuse liikme Andri Avila sõnul on neil Eestis alles veel vaid üksikuid müntidega masinaid. Müntide asemel kasutatakse žetoone või spetsiaalseid pileteid. “Mõnes riigis, kus tegutseme, pole aga mündimasinaid enam üldse,” lisab Avila.

Aasta 2017: mäng läbi!

Geiklubid

3

Ameerika Ühendriikides tehtud uuringud näitavad geibaaride ja geiklubide vähenemist. Põhjus ei peitu mitte geide endi vähemaks jäämises, vaid vastupidi, nende suuremas aktsepteerimises. Mida enam ülejäänud inimesed geidega harjuvad, seda vähem on neil vajadust eraldi kooskäimiskohtade järele.

Eestis on teema marginaalne. Siin piisaks paari uue geiklubi avamisest ja saaksime 100%-se tõusu ning kui paneks need paar tükki kinni, saaksime 100%-se languse. Seda, kas kümne aasta pärast on Eestis rohkem või vähem geiklubisid, ei oska oletada ka Club Angeli tegevjuht Siim Kumari: “Statistilise prognoosi tegemiseks on andmeid liiga vähe.”

Aasta 2017: parimad jäävad, keskmised ja igavad pannakse kinni.

Muusikapoed

4

2006. aasta detsembris sulges üks USA tuntumaid plaadipoode Tower Records kõik oma 89 kauplust. Ka teised ketid vähendavad oma poodide hulka rekordtempoga. Ühelt poolt mõjub muusika müük internetis, teisalt õgivad suured kaubandusketid, näiteks Wal Mart, eraldi plaadipoodide äri. Sama lugu on Eestis.

Aasta 2017: enamik muusikat müüakse interneti vahendusel. Eesti suurim “maapealne” plaadimüüja on Rimi supermarket.

Paberajalehed

5

Paberajalehtede surma on visionäärid kuulutanud viimased 50 aastat. Kõigepealt pidi ajalehed välja suretama raadio, siis televisioon. Isegi faksimasina leiutamise järel leidus neid, kes arvasid, et hommikusi uudiseid on lihtsam faksida kui ajalehest vaadata. Lehed aga jäid. Kuid interneti levikuga on paljude USA trükitud lehtede tiraazˇ hakanud tõepoolest vähenenema. Viimase aasta jooksul oli langust 2,5%. See pole katastroof, aga kui lähed panka äriplaaniga asutada uus ajaleht, saadetakse sind kiiresti ukse taha. Eestis elavad lehed praegu head aega. Reklaamimüük suureneb, tiraazˇid on stabiliseerunud ja viimastel aastatel isegi veidi tõusnud. “Paberlehed ei kao. Kui ma aga peaksin ennustama, siis pakuksin, et kümne aasta pärast on trükiarvud Eestis väiksemad kui praegu,” arvab ajalehtede liidu tegevdirektor Toomas Leito “Tasuta lehtede arv on aga suurem.”

Aasta 2017: lehti on vähem, aga nad on ikka meie ümber ja veel rohkem ajalehti on internetis.

Raamatuantikvariaadid

6

Raamatuantikvariaatide hulk väheneb kiiresti ja need, mis alles, sõltuvad internetist, samast asjast, mis nende äri suretab. Klassikalised raamatupoed on suutnud interneti rünnaku üle elada, arenedes kooskäimiskohaks, kohvikuid ja meelelahutust pakkuvaks mitmekülgseks keskuseks. Kasutatud väljaande ostmiseks lähed lihtsalt Amazon.com-i või eBay.com-i ja trükid otsitava raamatu nime sisse.   

Aasta 2017: head bukinistid leiavad ikka tööd, olgu siis kollektsionääride abilisena või rariteetide leidjana. Poepinna eest renti maksta pole aga küll enam mõtet.

Filmikaamerad

7

Fotofilmiga kaamerate müük väheneb USA-s aastas 50%. Digifotograafia on turu täielikult hõivanud. Kaamerate kvaliteet on niivõrd palju paranenud, et isegi enamik proffidest pildistajaid on digilahendustele üle läinud. Sama on toimunud ka mängufilmitööstuses. Quentin Tarantino võitles aastaid digifilmi leviku vastu ja promos klassikalist filmilinti. Kuid pärast seda, kui oli filmi “Sin City” tegemisel saanud ise digikaameraga kätt proovida, tunnistas ta: “Olete mu ümber veennud.”

Aasta 2017: tegutsevad üksikud entusiastidele kaameraid valmistavad tootjad.

Väetisekülvilennukid

8

Eestis pole lennukitelt külvamine, väetamine ega mürgipritsimine kunagi popp olnud, kuid isegi Ameerikas, kus põllud ulatuvad silmapiirini, on uuemad tehnoloogiad vähendanud lennukitelt külvamise tähtsust. Keskmine USA külvilennuk on 60 (!) aastat vana ja nende hulk kahaneb kiiresti.

Aasta 2017: nad on veel alles, kuid väikesed iseseisvad lendajad on kadunud. Ka see romantiline ja ohtlik äri on liikunud suurte lennufirmade hõlma alla.

Telemarketing

9

Eelmisel aastal oli telemarketingiäri käive

USA-s 394 miljardit dollarit ehk 4,7 triljonit krooni. Ei mõju just kaduva valdkonnana. Kuid käibes on olnud juba mitu aastat järjest seisak ning seda vaatamata Ühendriikide majanduses muidu kiiresti kasvavatele turunduskuludele.

Telemarketingi ehk telefoni teel müügipakkumiste tegemise Achilleuse kannaks sai iseenda edukus. Viis aastat tagasi asutati USA föderaalvalitsuse halduses olev nimekiri Do-Not-Call (ära helista), kuhu elanikud saavad kanda oma telefoninumbrid – sinna ei tohi telemarketingi tegijad helistada.

Eestis seda probleemi veel ei ole. Helistamisäri peab alles kasvama ja tõeliselt tüütuks muutuma, et tarbijad hakkaksid vastumeetmeid otsima.

Aasta 2017: nad on siiski alles. Varasemast tagasihoidlikumad, kavalamad ja viisakamad, kuid kadunud pole nad kuhugi. Eestis tehakse samal ajal esimesi samme kõikjale tungiva telemarketingi pidurdamiseks.

Hoiupõrsad

10

Roosad hoiupõrsad, millega lapsukesed esimest korda raha säästma õppisid, on ajalugu. Eesti on selles vallas lausa eesrindlane. Meie pangad pakuvad esimesi pangakaarte üha noorematele ja noorematele. Hansapanga Koolikaart on mõeldud kasutamiseks juba alates kuuendast eluaastast. Ka SEB turundajad lubavad pöörata rohkem tähelepanu alla kümneaastastele lastele. Isegi investeerimist saab õppida, kui võtta näiteks LHV-st Lapse Investeerimiskonto. “Laps õpib ise oma raha üle otsustama ja valikuid tegema,” õpetab LHV.

Aasta 2017: otsi hoiupõrsaid antikvariaatidest.