Tõmbate paralleele praegu Eesti ja 1990-ndate alguses Rootsi majandust tabanud languse vahele: ohjeldamatu laenamine, kinnisvaramull ja tööpuudus. Tuttav olukord?

•• Dag Kirsebom (DK): Rootsis oli langus väga järsk ja majanduskasv kolm aastat negatiivne. Eelarvedefitsiit jõudis 13 protsendini SKT-st. Loodetavasti ei tule see Eestis siiski sama ränk.  1992. aasta novembris hakkas Rootsi kroon tugevasti kõikuma ja kaotas kuue kuuga oma väärtust nii palju, justkui oleks seda devalveeritud. Eesti krooni devalveerimine võib oleneda saabuva kriisi sügavusest.

Eesti pank ja rahandusministeerium ennustavad, et majanduslangus peatub järgmise aasta lõpuks.

•• Claudio Zucchelli (CZ): Me ei arva nii, pigem on see alles languse algus. Näeme, et pikemas perspektiivis areneb Eesti küll positiivses suunas, sest siin on palju paremaid eeldusi kui teistel Ida-Euroopa riikidel. On olemas põhilised infrastruktuurid, arenenud infotehnoloogia ja soodne maksusüsteem. Teiselt poolt on need aspektid arvestatud sisse juba eelmiste aastate kasvu.

Arvame, et paar järgmist aastat tulevad palju raskemad, sest raha, mida inimesed teenivad, tuleb maksta kahjumite katmiseks.

Praegu vaieldakse Eestis riigieel-arve miinusesse lubamise üle.

•• DK: Eelarve tuleks hoida tasakaalus, sest Rootsis just juhtus halb asi: üha rohkem maksuraha läks eelarve puudujäägi katteks.  

Võib-olla loodeti, et tururegulatsioonid hoiavad asja vaos, arvestamata, et Eesti Pank ei saa intressimäära mõjutada?

•• CZ: Kui inflatsioon on kõrgem kui intressimäär, siis muudab see raha väärtust üha väiksemaks ja saadab signaali: ära pane raha panka, vaid võta laenu, sest selle hind kukub.

Praegu on intressimäärad siiski juba palju kõrgemad, raha on kallim ja suuremate ettevõtluslaenude intressimäärad on jõudnud 12 protsendini.

•• DK: On olemas kaks parameetrit: intressimäär ja inflatsioon. Eesti Pank esimest muuta ei saa, seega jääb alles ainult inflatsioon. Inflatsioon peab langema, sest muidu algab tsük-kel uuesti: laenatakse ja kulutatakse rohkem, raha väärtus langeb.

•• CZ: Samal põhjusel ei ole tervislik ka 20% palgakasv. Palkade kasvu ei tuleks täielikult peatada, aga praegu kaotab Eesti sellega oma konkurentsivõimet.

Eestis on tööpuudus siiski veel suhteliselt väike.

•• DK: Äritsüklis läheb esimesena liikvele börs, mis hakkas kukkuma juba 2007. aasta veebruaris. Järgmiseks liiguvad kinnisvarahinnad ja alles viimasena hakkab paisuma tööpuudus, ja seda liikumist on juba märgata.

•• CZ: Suuremat tööpuudust ära hoida on väga raske ja meie hinnangul on see järgmistel aastatel palju suurem, kui seni arvatud. Kahe aasta eest ei tulnud keegi su televiisorit parandama, sellist inimest ei leidnud. Praegu on see juba võimalik. Tööpakkumiste arv on vähenenud, otsijaid on rohkem.

Laenu ei anna mitte ainult Rootsi pangad, vaid ka kohalikud SMS-kontorid…

•• DK: Küsimus on suhtumises, sest raha laenates peaks inimene tundma muret. Nii ka SMS-laenude võtmisel. Seetõttu on üsna kummaline, et aastaintress saab olla 1000 protsenti.

Sellised mured esinevad ka Rootsis, kuid meil on seadus, mis keelab intressimääral ületada teatud piiri. Aga ka sellest hiilitakse kõrvale, näiteks teenustasu määramisega.

•• CZ: Paljudel inimestel puudub teadmine, milleni selline laenamine võib viia.

Seega on teie kriitika suunatud pigem erasektori kui valitsuse poliitika pihta?

•• DK: Ühtlane maksusüsteem on üldiselt Eesti edu aluseks. Probleemid said alguse paari aasta eest liiga ulatusliku laenamisega. Sest mida sa teed, kui oled laenanud raha? Ostad BMW. Mujal maailmas on üldiselt tavaks, et mida suurem auto, seda kõrgemalt on see maksustatud.

•• CZ: Madal tulude maksustamine on hea, et meelitada välisinvestoreid. Teisalt peaks maksusüsteem muutma natuke väärtushinnanguid, näiteks praegu ostavad inimesed ettevõtete kaudu suuri ja väga kalleid autosid erakasutuseks.

Samuti kõrgem kinnisvaramaks mitmenda ringi edasimüügi jaoks, et piirata spekuleerimist, sest spekulatsioonil on kalduvus kasvada ja lüüa leegitsema. Seetõttu tuleks ka maakleritelt nõuda kindlaid teadmisi ja nende tegevust litsentseerida.

Ajate Eestis äri, kas olete investeerinud ka Tallinna Börsi ettevõtetesse?

•• DK: Me ei investeeri börsifirmadesse. Aga tõsi on ka see, et turg on liikunud juba üsna madalale. Kui börs liigub alla esimesena, siis pöördub see ka esimesena üles. Üldine reegel ütleb, et langus kestab kõige enam kaks aastat. Praeguseks on poolteist aastat juba läbi...

•• CZ: Tallinna Börsil on ettevõtteid vähe ja nende tegevus-alad ei ole päris need, mis meile huvi pakuksid. Rohkem võiks olla tootvaid ja eksportivaid ettevõtteid, aga ka suurema kasvupotentsiaaliga väikeettevõtteid, nagu on Rootsis. Oleme Eesti trendide pärast mures. Turism ei saa kunagi anda 20 protsenti majanduse kogutoodangust, vanalinn on selleks liiga väike. Rohkem tuleks investeerida teadusesse ja tootmise arendamisse.

•• DK: Lõpetage laenamine ja ületöötamine, enne kui on liiga hilja.

Rootsi näide

Eesti sümptomid on ohtlikult

sarnased Rootsi krahhiga

•• “Hard Landing” (“Raske maandumine”) on kahe Eestis elava ja töötava investori-konsultandi kogemusega ärimehe Claudio Zucchelli ja Dag Kirsebomi raamat Eesti majanduse kiirest tõusust ja ohumärkidest, mis on kohati õõvastavalt sarnased Rootsit 1990-ndate alguses tabanud krahhiga.

•• Rootsi norralasest Kirsebom on töötanud Nordea panga eelkäija, Norbankeni tasumata kinnisvaralaenude nõustajana Rootsis eelmise kümnendi kriisi perioodil ning saabus Eestisse 1996. aastal Rootsi abiprogrammi konsultandina. Eestisse kolis ta lõplikult 2003. aastal.

•• Zucchelli on töötanud

Stockholmis Handelsbankenis finantsanalüütikuna, saabus Eestisse esimest korda 2000. aastal ning on investeerinud Eesti kinnisvarasse 2006. aastast saadik. “Eesti oli sel ajal kinnisvarainvesteeringute jaoks Euroopas üks parimaid,” kinnitas praegu Berliini investeeringuid eelistav Saksa itaallane. “Näiteks Berliinis on praegu kinnisvarahinnad poole madalamad kui Tallinnas.”