Kui­gi ree­del ker­ki­sid Ve­ne­maal akt­sia­kur­sid nii jär­sult, et kaup­le­mi­ne ka­hel kor­ral kat­kes­ta­ti, jää­vad ida­naab­ri pea­mi­sed bör­sid pea poo­le võrra al­la mai­kui­se­le tipp­ta­se­me­le.

Pealtnä­ha tun­dub Ve­ne­maa ma­jan­du­so­lu­kord kõigu­ta­ma­tu: tei­ses kvar­ta­lis kas­vas SKT mul­lu sa­ma aja­ga võrrel­des 7,5%, rii­gi va­luu­ta­re­serv on suu­ru­selt maa-il­ma kol­mas, vä­lisvõlga on vä­he, kau­ban­dus­bi­lanss on kõrge naf­ta­hin­na toel võim­sas ülejää­gis.

Üks maail­ma tun­tu­maid Ve­ne­maa-eks­per­te, Pe­ter­so­ni rah­vus­va­he­li­se ma­jan­du­se ins­ti­tuu­di va­nem­tea­dur An­ders Åslund aga usub, et rii­ki oo­tab lä­hiaas­tail ees tun­tav kas­vu aeg­lus­tu­mi­ne. Te­ma sõnul on Ve­ne­maa va­lit­sus ju­ba aas­taid ei­ra­nud hul­ka prob­lee­me, mis hak­ka­vad kõik akuut­seks muu­tu­ma.

Åslun­di mee­lest kas­vas Ve­ne ma­jan­dus se­ni pea­mi­selt tä­nu kol­me­le te­gu­ri­le. Nen­deks olid üle­mi­nek ka­pi­ta­lis­mi­le ja sel­le­ga kaas­nev kon­ver­gents lää­ne­ga, suur toot­misvõim­sus­te, inf­rast­ruk­tuu­ri ja inim­ka­pi­ta­li ülejääk pä­rast Nõuko­gu­de Lii­du kok­ku­va­ri­se­mist ning kõrge naf­ta­hind. Vii­ma­ne neist võib osu­tu­da ka saa­tus­li­kuks: vii­ma­se kuue aas­ta väl­tel puu­dus rii­gil va­ja­dus re­for­me te­ha. Nüüd, kui kolm va­ra­se­mat kas­vu­te­gu­rit hak­ka­vad Ås-lun­di hin­nan­gul am­men­du­ma, on riik en­di­selt kor­rupt­sioo­nist pu­re­tud, inf­rast­ruk­tuur, iseä­ra­nis tee­devõrk la­gu­neb, ava­li­kud tee­nu­sed ei toi­mi ning naf­ta­hin­nal ei ole muud teed kui al­lamä­ge.

Möö­du­nudnä­da­la­sel jär­sul lan­gu­sel oli mi­tu näh­ta­vat põhjust. Üks oli vä­lis­ka­pi­ta­li väl­ja­vool, mi­da hoo­gus­tas Gruu­sias sõja­te­ge­vu­se puh­ke­mi­ne. Maail­ma in­ves­to­ri­te nii­gi suurt ris­ki­pel­gust süven­da­sid USA-st tu­le­vad hal­vad uu­di­sed, mistõttu nad hak­ka­sid oma va­ra oht­li­ku­ma­telt tur­gu­delt, na­gu Ve­ne­maalt, väl­ja võtma.

Müüsid ka venelased

Tä­he­le ta­sub pan­na se­da­gi, et vä­lis­ka­pi­ta­li väl­ja­voo­lu­le eel­nes Ve­ne in­ves­to­ri­te usin akt­siamüük. Ko­du­mai­sed in­ves­to­rid on ar­va­ta­gi iga­su­gus­te suu­na­muu­tus­te suh­tes tund­li­ku­mad. Näi­teks Gazp­ro­mi kurs­si mu­ren­da­sid tub­lis­ti üks Ve­ne­maa rik­ka­maid ini­me­si Su­lei­man Ke­ri­mov ning Mosk­va lin­na­pea Ju­ri Lužko­vi abi­kaa­sa Je­le­na Ba­tu­ri­na, kes pa­nid suu­red akt­sia­pa­kid müüki ju­ba su­ve ha­kul.

In­ves­to­rid, kes olid ost­nud akt­siaid lae­nu­ra­ha­ga, ka­su­ta­des ta­ga­ti­seks neid­sa­mu väärt­pa­be­reid, pi­did kurs­si­de lan­ge­des hak­ka­ma oma po­sit­sioo­ne lik­vi­dee­ri­ma – akt­sia­te väär­tu­se kuk­ku­des neist enam ta­ga­ti­seks ei pii­sa­nud. See aga süven­das veel­gi lan­gust.

Üle­maailm­se pan­gan­dusk­rii­si hoo­gus­tu­mi­se­ga kaas­ne­nud kre­dii­dik­raa­ni­de sul­gu­mi­ne põhjus­tas Ve­ne pan­ka­de­va­he­li­se lae­nu­tu­ru kin­ni­kii­lu­mi­se.

Va­lit­su­se ra­hasüstid suut­sid Ve­ne­maa tu­rud möö­du­nud nä­da­lal el­lu ära­ta­da. Ene­se pat­si­pi­di mu­dast väl­ja tõmba­mi­ne võis pa­run Münch­hau­se­nil õnnes­tu­da. Jääb aga küsi­ta­vaks, kui edu­kaks ku­ju­neb sää­ra­ne st­ra­tee­gia Ve­ne­maa pu­hul.

Kommentaar

Erik Aru

toimetaja

Möödunud nädala tormilised sündmused said väärilise lõpp­akordi, kui Ühendriikide rahandusminister Hank Paulson tuli välja plaaniga luua kuni 700 miljardi dollarine rämpspank, mis ostaks kokku USA rahandusasutuste võlakirju. Hea uudis on see, et juba silmapiirile kerkinud finants-süsteemi kokkuvarisemise oht paistab seekord edasi lükkuvat.

Tegelikult ei oska aga keegi eriti öelda, mis saab edasi – ega ka seda, kui palju Paulsoni kava tegelikult maksma võib minna. USA majandust ootab ilmselt ees langus. Seetõttu suureneb ette­võtete hulk, kes ei suuda oma võlgu maksta. Kuidas see mõjutab Fannie-Freddie ülevõtmisest ja Lehman Brothersi pankrotist kannatada saanud võlakirjade kindlustamise turgu, mille täpset mahtugi keegi ei tea – jälle ei oska öelda.

Kuidas mõjub USA riigivõla suurenemine – mille rämpspanga loomine kaasa toob – majanduskasvule ja välisinvestorite soovile Ühendriikidesse raha paigutada? Kuidas mõjub järjekordne kahjumite riigistamine pangandussektori tulevikule? Taas head küsimused.