Mertsina: töötleva tööstuse vastupidavust parandaks eksporditurgude suurem mitmekesisus
(9)
Aasta esimestel kuudel oli Eesti tööstussektori tootmismaht aastases võrdluses jätkuvalt tugevas languses. Selle taga oli töötleva tööstuse tootmismahtude vähenemine, samas kui energiasektoris (energiatootmises ja mäetööstuses) tootmismahud suurenesid. Veebruaris vähenes töötleva tööstuse tootmismaht 7%, energiatootmises suurenes see aga ligi 3%.
Nõudlus on madalseisust üle saanud, kuid jätkuvalt nõrk
Kuigi tööstuse tootmismahu langus on jätkuvalt suur, on see eelmise aasta kevadesse jäänud põhjast tasapisi taandumas. Töötlevas tööstuses on nõudlus madalseisust üle saanud, kuid see on jätkuvalt väga nõrk ehitusega seotud tegevusalades. Ligi pool töötleva tööstuse tootmismahu vähenemisest veebruaris tuli puidutööstusest, mis on kukkunud järjest juba alates 2022. aasta keskpaigast. Kuigi veebruaris puidutööstuse tootmismaht kuises võrdluses vähenes, jäi selle põhi eelmisesse aastasse. Puidutööstus on töötleva tööstuse suurim tootmisharu, moodustades sellest ligi viiendiku. Selle tegevusala nõudlus on küll veel nõrk, kuid languse põhi peaks olema läbitud ja oodata on aeglast paranemist. Konkurents puidutööstuses on aga tihe ja ettevõtetel tuleb üha rohkem tõsta oma konkurentsivõimet. Nii investeeritaksegi mahtude kasvatamise asemel rohkem efektiivsuse parandamisse.
Puidutööstuse kõrval oli suurema negatiivse mõjuga veel elektroonika- ja mööblitööstuse ning masinate ja seadmete tootmismahtude vähenemine. Need neli tegevusala andsid enam kui kolmveerandi töötleva tööstuse tootmismahu langusest. Kõige halvemini on neist läinud aga mööblitööstusel, mille tootmismaht on langenud (kui jätta välja lühiajaline kukkumine 2020. aastal) 2010. aasta tasemele ehk 14 aastat tagasi. Põhjuseks on koos ehitus- ja kinnisvaraturuga vähenenud nõudlus, hinnapõhise konkurentsivõime vähenemine (sealhulgas IKEA mõju).
Tootmisvõimsuste rakendatus on langenud alla pikaajalise keskmise
Euroala töötleva tööstuse ostujuhtide indeks (PMI) näitab küll veel majandusaktiivsuse langust, kuid selle põhi on jäänud juba kaugele ja väljavaade tasapisi paraneb. Kuigi Eesti tööstuse kindlustunde langus on pidurdunud, halveneb ettevõtete hinnang oma tootmise ja ekspordi lähiaja väljavaate kohta jätkuvalt. Ligi kolmandik kaupade ekspordist on suunatud vaid kahte riiki – Soome ja Rootsi – mille majandus on nõrk ja kus hooneehitus ka veel sel aastal väheneb. Lisades juurde Saksamaa, mille majandusel ei lähe samuti hästi, tõuseb see osakaal juba 40 protsendini. Töötleva tööstuse vastupidavust parandaks eksporditurgude suurem mitmekesisus.
Töötleva tööstuse tootmisvõimsuste rakendatus on langenud tublisti allapoole pikaajalist keskmist. Seega peaksid ettevõtted saama kiiremini alakoormatud kapitali uutele turgudele sisenedes ja nõudluse paranedes kasutusele võtta. Samas tuleb töötleva tööstuse ettevõtetel investeerida jätkuvalt rohkem oma konkurentsivõime parandamisse.
