Kaubareiside taassünd? Soome valitsus plaanib tõsta käibemaksu
(84)
Soome päevalehe Helsingin Sanomate andmetel plaanib Soome valitsus tõsta käibemaksumäära praeguselt 24 protsendilt 25,5 protsendini.
Maksutõus on plaanis jõustada hiljemalt tänavuse aasta lõpus ning see peaks tooma Soome riigikassasse täiendavalt umbes miljard eurot. Helsingin Sanomate teatel on pooleteise protsendipunkti võrra suurune käibemaksu tõus suurim tulumeede täna lõppevatel eelarvearuteludel.
Samas oleks miljardi euro suurune lisatulu ainult kolmandik vajalikust rehkendusest, sest Petteri Orpo valitsusel oli eesmärk leida järgmiseks aastaks kolme miljardi euro ulatuses kärpeid ja lisatulusid. Soome rahandusminister Riikka Purra on nõudnud ka maksutõusude jõustumist juba käesoleva aasta keskel, et Soomel õnnestuks vältida EL-i rikkumismenetluse algatamist.
Käibemaksumäära tõstmine 25,5 protsendini muudaks Soome maksumäära kõrgemaks kui Taanis ja Rootsis, kus see on 25 protsenti. Eestis kehtib alates tänavuse aasta algusest 22-protsendiline maksumäär.
Kõige madalam, 10-protsendiline käibemaks kehtib Soomes praegu raamatutele, ajalehtedele ja ajakirjadele, ravimitele, sporditeenustele, transpordile, majutusteenustele ning kultuuri- ja meelelahutusüritustele, kuid tulevasest aastast peaks ka kõigi nende toodete ja teenuste (va ajalehed ja ajakirjad) maksumäär tõusma 14 protsendile. See muutus oli aga kokkulepitud juba valitsuse moodustamise ajal.
14-protsendiline käibemaks kehtib Soomes praegu toiduainetele kui ka restorani- ja toitlustusteenustele ning seda pole Orpo valitsusel kavas muuta.
25,5-protsendiline käibemaksumäär teeks Soomes Euroopa Liidu peaaegu kõige kõrgema maksumääraga riigi. 2022. aasta andmetel oleks põhjanaabritest kõrgem üldine käibemaksumäär vaid Ungaris, kus see on 27%.
„Käibemaksu karmistamine on suhteliselt turvaline viis maksulaekumiste suurendamiseks, sest see on suunatud laiale maksubaasile,“ ütles Helsingi ülikooli majandusprofessor Niku Määttänen Helsingin Sanomatele.
„Käibemaksu karmistamine avaldab majandusuuringute põhjal suurimat mõju reeglina madala sissetulekuga inimestele, kuid see suurendab oluliselt ka riigi maksutulu ning selle mõjud majandustegevusele on suhteliselt väikesed, sest kogutarbimine ei vähene,“ lisas teadusprofessor Tuomas Kosonen majandusuuringute keskusest.
