Euroalal oli valitsussektori võlakoormuse suhe SKP-sse keskmiselt 88,6 protsenti ning Euroopa Liidus 81,7 protsenti, selgub Eurostati täna avaldatud andmetest.

Kõige suurem oli valitsussektori võlg Kreekas, kus see ulatus 161,9 protsendini SKPst. Teisel kohal oli 137,3 protsendiga Itaalia ja kolmandal kohal 110,6 protsendiga Prantsusmaa. Madalaima võlakoorma arvestuses järgnesid Eestile Bulgaaria ja Luksemburg vastavalt 23,1 ja 25,7 protsendiga

Kolmanda kvartaliga võrreldes tõusis võla suhe SKP-sse kümnes liikmesriigis. Kõige kiiremini kasvas võlg Bulgaarias, Lätis, Soomes ning Eestis, vastavalt 2,1, 1,6 1,5 ning 1,4 protsendipunkti (PP) võrra . Võla-SKP suhe langes 17 liikmesriigis, neist enim Portugalis (-8,4 PP), Kreekas (-3,7 PP) ja Sloveenias (-2,6 PP).

Aastavõrdluses tõusis võla suhe SKPsse üheksas liikmesriigis ning langes 18 riigis. Kõige kiiremini kasvas riigivõlg Soomes, kus võlakoormus kerkis 12 kuuga 2,3 protsendipunkti võrra. Lätis kerkis võlakoormus 1,8 Rumeenias 1,3 ja Eestis 1,1 punkti võrra. Suurim langus registreeriti 13,3 protsendipunktiga Portugalis, Kreekas langes võlatase 10,8 ning Küprosel 8,3 PP-d.