Jurist soovitab: mida teha, kui oled sattunud musta nimekirja?

Eestis ei ole ühtset maksehäireregistrit ning internetist võib leida mitmeid erinevaid allikaid, mis jagavad infot inimese maksekäitumise ja võlgade kohta.

„Olemasolevad maksehäirete registrid ei ole riiklikud ega ühtsed ning piltlikult öeldes võib igaüks luua oma avaliku maksehäireregistri ja küsida selle kasutamise eest tasu. Pangad, erinevad laenu- ja krediidiandjad kontrollivad potentsiaalsete lepingupartnerite maksekäitumist ning nn mustas nimekirjas olemine võib inimest oluliselt mõjutada, eriti siis, kui avaldatud info ei ole õige,” tõi advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper välja.

Võlaandmete avaldamiseks ei ole inimese nõusolekut vaja, kuna teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse võlgniku eraelu kaitsest kaalukamaks. „Võlausaldajad peaksid siiski enne maksehäireregistrile võlgnevuse edastamist inimest sellest teavitama. Kui võlausaldaja seda ei tee, on teavitamise kohustus maksehäireregistril,” rõhutas Sepper.

Andmekaitse Inspektsioon on välja toonud, et infot maksehäirete kohta võib avaldada üksnes krediidivõimekuse hindamiseks, kuid mitte survestamiseks. „Näiteks pole lubatud inimese maksehäireandmete avaldamine üksnes survemeetmena võla tasumise saavutamiseks, sealhulgas on taunitav üsnagi tavapärane ähvardamine maksehäireregistrisse lisamisega ning lubadus kustutada andmed kohe, kui võlg on tasutud,” rõhutas Sepper ning lisas, et võlaandmete avaldamise eesmärk ei tohi olla kättemaks või häbistamine.

Maksehäireregistritesse saavad andmeid sisestada krediidiandjad erinevatest valdkondadest nagu näiteks pangandus, side, telekommunikatsioon, kütus, kaubandus ja ehitus. Registrites avaldatakse võlgnevused, mille tasumise tähtajast on möödunud vähemalt 30 päeva.

Inimesed ja ettevõtted saavad registrisse teha tasulisi päringuid, mis maksavad alates viis eurot. „Uudishimust ja isiklikust huvist kantud päringud ei ole lubatud ning maksehäireregistrist päringu tegemiseks peab olema õigustatud huvi, mille olemasolu peab vajadusel põhjendama,” ütles Sepper. Enda andmete päring on aga tasuta. „Soovitan kontrollida, kas ja kes on teie andmeid küsinud näiteks taust.ee või creditinfo.ee lehelt,” lisas ta.

Tööandjad ei tohi tööle kandideerijate maksehäireid kontrollida, kuid kõne alla võivad Sepperi sõnul tulla töötajad ametikohtadel, kus on rahaline vastutus.

Esmalt soovitas Hedmani jurist võlg ära tasuda, kuid arvestada tuleb, et maksehäireid võib avalikustada kuni viis aastat pärast võla tasumist või kohustuse aegumist. „Siin on aga oluline, et võlaandmeid võib pärast aegumist avaldada üksnes siis, kui võlausaldaja astus aegumistähtaja jooksul aktiivseid samme võlgnevuse sissenõudmiseks. Kui võlga ei proovitud tagasi saada, ei ole maksehäire kohta teabe avaldamine põhjendatud,” täpsustas Kaire Sepper. Lisaks, kui tegemist on aastate taguse väikese võlaga ning see on ainus võlgniku võlg, siis seda suurem on riive võlgniku õigustele ning maksehäire avaldamine võib olla ülemääraselt kahjustav.

Kui tegemist on ebaõigete andmetega, võib inimene nõuda ebaõigete andmete parandamist või kustutamist. Selleks tuleb esmalt pöörduda võlausaldaja poole ning taotleda andmete avaldamise lõpetamist. Maksehäire kustutamine võib samuti toimuda vaide esitamisega maksehäireregistri pidajale või Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu kaudu.

Samuti on võlgnikul õigus taotleda andmete avaldamise lõpetamist, kui ta leiab, et tema  isikuandmeid on valesti avaldatud ning selle eest võib nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist. „Kohtud on varasemalt võlainfo avaldamise ees välja mõistnud 200 kuni 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitist, millele lisanduvad menetluskulud,” ütles Sepper ning soovitas sellistel juhtudel pöörduda oma õiguste kaitseks juristi poole.

Võlgadega tegelemiseks soovitas aga Sepper abiks võtta tasuta allalaetava „Täitemenetluse juhend võlgnikule“, mis sisaldab juhiseid ning erinevate avalduste näidiseid. Juhend on leitav advokaadibüroo Hedman kodulehelt: https://hedman.legal/et/hedman-lift/