Direktiivi eesmärk on tagada, et platvormitöötajatega sõlmitaks õiged ja õiglased töölepingud, sest praegu jääb 5,5 miljonit platvormitöötajat vale tööseisundi määratluse tõttu ilma lepingulistest ja sotsiaalsetest hüvedest, millele neil võiks olla õigus. Liikmesriigid peavad tagama, et platvormitöö tegijat peetakse edaspidi vaikimisi ettevõtte töötajaks, mitte füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Täiskogul hääletas uute reeglite poolt 554 ja vastu 56 parlamendiliiget, erapooletuid oli 24. Nüüd peab direktiivile oma lõpliku heakskiidu andma aga ka nõukogu. Seejärel avaldatakse uus seadus Euroopa Liidu Teatajas ning Euroopa Liidu riikidel on aega kaks aastat, et hakata reegleid täitma.

Juhid ja kullerid eelistavad olla iseenda tööandjad

Bolti pressiesindaja Liisi Maria Aleksius sõnas Delfi Ärilehele, et kuna iga liikmesriik kohaldab platvormitöö direktiivi enda seadusandlusele vastavaks, siis on sellest sisuliselt liiga vara rääkida. „Uuringutes on juhid ja kullerid selgelt väljendanud soovi olla iseenda tööandjad ja me loodame, et liikmesriigid jätavad riiklikke seadusi välja töötades platvormitöötajatele võimaluse säilitada iseseisvus, mida nad kõrgelt hindavad,“ lisas ta.

Aleksiuse hinnangul võivad direktiivi äärmuslikul rakendamisel oma sissetuleku kaotada kuni pooled platvormitöötajad.