Austria Raiffeisen Bank, Itaalia UniCredit, Ungari OTP, Itaalia Intesa Sanpaolo, Hollandi ING ning Saksamaa Commerzbank ja Deutsche Bank on varade mahu poolest seitse suurimat Venemaal tegutsevat Euroopa kommertspanka. 2023. aastal teenis see seltskond Vene turult kamba peale kokku 3 miljardit eurot kasumit, mida on kolm korda rohkem kui enne sõja puhkemist.

Kuna kasumlikkus kasvas, laekus teenitu pealt Vene riigikassasse ka tublisti maksutulu. Seejuures on hüpe 800 miljonini olnud muljetavaldav, sest 2021. aastal panustasid eelpool nimetatud pangad Venemaa riigieelarvesse 200 miljoni euroga, näitab Financial Timesi (FT) analüüs.

FT teatel moodustavad Euroopa pankade maksud Venemaa 2024. aasta energeetikasektori välistest tuludest 0,4 protsenti. "See on näide sellest, kuidas riiki jäänud välisfirmad aitavad Kremlil säilitada finantsstabiilsust vaatamata lääne sanktsioonidele,“ kommenteerib mainekas väljaanne.

Seejuures pole Euroopa pangad saanud kasu ainult kõrgematest intressimääradest, vaid ka Venemaa pankadele kehtestatud rahvusvahelistest sanktsioonidest. FT teatel on sanktsioonid jätnud kohalikud pangad ilma juurdepääsust rahvusvahelistele makselahendustele, mis omakorda on tõstnud välismaiste pankade atraktiivsust Vene turul.

Probleem nimega Raiffeisen Bank

Ülekaalukalt kõige suurem välismaine ettevõtte Vene panganduses on austerlaste Raiffeisen Bank (RB), kes maksis Venemaa riigituludesse mullu 467 miljonit eurot ehk rohkem kui teised kuus kokku.

Seejuures on Raiffeisen Banki Venemaa üksuse kasum viimase kolme aasta jooksul enam kui kolmekordistunud. Kui 2021. aastal teenis Austria pangandushiid Venemaalt 591 miljoni euro suuruse puhaskasumi, siis mullu küündis näitaja juba 1,8 miljardi euroni.

Kuigi RB on pärast Ukraina sõja puhkemist rääkinud korduvalt, et plaanib Venemaa turult lahkuda, on Venemaa äri osatähtsus Austria panganduskontsernis ainult kasvanud: 2023. aastal teeniti agressorriigist juba ligi pool terve kontserni puhaskasumit.

Raiffeisen Banki tegevust Venemaal on kritiseerinud ka Euroopa Keskpank ja USA rahandusministeerium. Mõningaid jõupingutusi on RB siiski lahkumise suunas teinud: näiteks on nende Venemaa laenuportfelli suurus vähenenud 2022. aasta algusest 56 protsenti.

Samas osutavad mõned ettevõtte sammud ka vastupidisele. Näiteks avaldas RB hiljuti Venemaal töökuulutusi, mis viitasid ettevõtte ambitsioonikatele plaanidele ja aktiivse kliendibaasi mitmekordistamisele.

„Venemaale jäämine pole ainult RB huvides. Ka Venemaa keskpank teeb kõik endast oleneva, et mitte lasta neil ära minna, sest nad on väheseid sanktsioneerimata panku, mille kaudu saab Venemaal SWIFT makseid teha ja vastu võtta,“ ütles üks Venemaa pangandussektori kõrgem juht.

Tema sõnul arveldavad Venemaa ja välismaised vastaspooled reeglina piiriüleseid makseid rublades, kuid tehingud käivad sanktsiooniriski vähendamiseks ja protsessi kiirendamiseks sageli siiski Raiffeisen Banki kontode kaudu.

FT teatel on Euroopa pankadel tegelikult väga keeruline riigist lahkuda ning kapital kaasa võtta. Näiteks kehtestas Kreml 2022. aastal piirangu, mis keelab Venemaa tütarettevõtetel dividendide väljamaksmise „ebasõbralike“ lääneriikide emafirmadele.

„Me ei saa Venemaa hoiustega midagi muud teha, kui hoida neid Vene keskpangas. Kui sealsed intressimäärad tõusid, kasvasid ka meie kasumid,“ selgitas üha Venemaal tegutseva Euroopa panga tippjuht.

Ka ei saa Euroopa kommertspangad oma Venemaa laenu- ja kliendiportfelli lihtsalt ära müüa, sest selleks on vaja Vladimir Putini isiklikku luba. Seni on selle saanud aga vaid seitse panka, näiteks sakslaste Mercedes-Benz Bank ja Itaalia päritolu Intesa.