OTP Bank on Ungari suurim kommertspank, kes pakub läbi grupi tütarfirmade pangandusteenuseid ka paljudes teistes Kesk- ja Ida-Euroopas riikides. Lisaks Ungarile tegutsetakse nii Albaanias, Bulgaarias, Horvaatias, Rumeenias, Serbias, Sloveenias, Ukrainas, Moldovas, Montenegros, aga ka Venemaal.

Just Venemaal tegutsemine ongi Ukraina sõja valguses toonud OTP-le viimasel ajal palju negatiivset tähelepanu. Selle nädala alguses kirjutas Financial Times loo, kuidas Euroopa suurpangad maksid mullu Venemaa riigikassasse 800 miljonit makse. OTP-l oli selles märkimisväärne roll, sest Vene riigikassa suursponsorite edetabelis paikneti Austria Raiffeisen Banki ja Itaalia Unicrediti järel 3. kohal.

OTP teenis Venemaal 2023. aastal 338 miljonit eurot kasumit, millelt laekus Vene riigieelarvesse maksudena 90 miljoni eurot. See fakt jõudis isegi Ungari meediasse, mistõttu pidi OTP Banki tegevjuht Sándor Csányi, kes on jõukuselt Ungari teine mees, ajakirjanikele aru andma.

Csányi rääkis Infostartile antud intervjuus, et Venemaa on väga eripärane turg, kust on keeruline väljuda. Csányi sõnul on OTP vähenenud oma äriklientide portfelli 85 protsendi võrra ning pank ei anna enam Venemaal uusi ärilaene. Samas möönis panga tegevjuht, et tarbimislaenude osas on nende portfell märgatavalt kasvanud.

„Meie kokkupuude Venemaa ja sealse kapitaliga väheneb pidevalt läbi raha koju toomise. Kui me sooviksime oma äritegevuse Venemaal ära müüa, siis praeguse regulatsiooni järgi määraks Vene riik meie varadele hindaja, kes arvutaks õiglase hinna. Ostuhind tohib olla aga sellest summast maksimaalselt 50 protsenti. Nii et pool summast kaotaksime kohe. Ülejäänud poolelt läheks samuti umbes kolmandik maksudeks, mistõttu saaksime Ungarisse tagasi tuua maksimaalselt umbes kolmandiku oma kapitalist,“ põhjendas OTP tegevjuht Venemaa turul tegutsemist.

Csányi väitel suutis OTP mullu agressorriigist koju tuua 80 miljardi forinti (205 miljoni euro) suuruse finantseerimistehingu ning 50 miljardi forindi (128 miljoni euro) ulatuses dividende.

„Sel põhjusel ei taha me vaeva ja investeeringuid lihtsalt aknast välja visata. Ma ütlen alati, et kui saame oma kapitalist tagasi vähemalt 50 protsenti tagasi, siis müüme panga maha. Müük eeldaks muidugi Vene presidendi luba, aga kui selle saaksime, siis müüksime hea meelega. Aga ilma müügita ei taha me lahkuda,“ selgitas Csányi