Justiitsministeeriumi teatel on muudatus vajalik, kuna paljud inimesed on mures, et nende elukoht on kinnistusraamatu kaudu leitav liiga lihtsa vaevaga.

„Kui inimene omab vaid ühte kinnisasja, siis on suure tõenäosusega see ta elukoht ning uudishimulik või pahatahtlik inimene võib ta lihtsa vaevaga üles leida. Kõiki andmeid ei ole muidugi võimalik pahatahtlike inimeste eest varjata, aga me saame kitsendada päringu tegemise võimalusi,“ selgitas Timpson.

Muudatuse järgi ei saa tavakasutaja edaspidi enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi kinnistusraamatust päringut teha. Kinnistusraamatu avalikkuse režiim säilib ning omaniku andmed on võimalik kätte saada nn objektipõhiselt ehk aadressi, katastrinumbri või registriosa numbri järgi otsides.

Seadus näeb ette erandi ajakirjanikele, avalikule sektorile ja teistele, kes vajavad kinnistusraamatu andmeid avalik-õiguslike ülesannete või kohustuste täitmiseks. Nemad saavad otsingu kasutamist jätkata isiku nime ja isikukoodi järgi.

Justiitsministri sõnul on teema viimasel ajal aina aktuaalsemaks muutunud ning kodanikud teinud nii ministeeriumile kui ka andmekaitse inspektsioonile aina enam selle teemalisi pöördumisi.

Märtsi lõpus kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas Tartus elav Sire Kulla on teinud kinnistusraamatust massiliselt päringuid kinnistute omanike kohta.

„Hiljaaegu käis ka ühismeediast ja ajakirjandusest läbi juhtum, kus üks kodanik tegi inimeste isikukoodidega massiliselt päringuid nendele kuuluvate kinnistute kohta. See tekitas inimestes küsimusi ja hirme tegutsemise eesmärkide aga ka olukorra õiguspärasuse kohta,“ sõnas Timpson.

Justiitsministeeriumi teatel on nad saanud ka teateid ametnike (politseinik, prokurör, kohtunik) elukohta ilmunud isikutest, kes on ametnikku tema ülesannete täitmisel tekkinud erimeelsuste tõttu ähvardanud või muul moel häirinud. „Kohtunike Ühing ning ka Politsei- ja Piirivalveamet on osutanud konkreetsele juhtumile, kus nende ametniku elukoht saadi teada kinnistusraamatu kaudu ning tema kodus tekitati kahju,“ seisab eelnõu seletuskirjas.

„Kodu on privaatne ja puutumatu ning igaüks ei tohiks saada sinna sisse vaadata,“ lisas Timpson ning möönis, et praegu on võimalik avalikest andmetest kokku panna inimese profiil ning oluliselt häirida tema eraelu. „Lisaks on sellise profileerimise juures ka laiem julgeoleku aspekt, mida ei tohi samuti alahinnata,“ ütles ta.

Eelnõus ettenähtud piirangud ei puuduta juriidiliste isikute kohta e-kinnistusraamatust info otsimist, sest nende puhul ei teki eraelulist riivet.