"Palgakriteerium on vahend, mis tagab, et riiki tuleks ainult kvaliteetne tööjõud, mitte massiliselt odavaid töökäsi, kes palgataset kunstlikult alla viivad ja takistavad üleminekut tootlikumale tööle," märkis ettepanekud kabinetile esitanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kirjutab ETV24.

Ettepanekute järgi saavad lühiajaliselt ehk kuni kuueks kuuks tööle tulla ainult sellised välismaalased, kes saavad vähemalt oma sektori keskmist palka.

Pikemaajaliselt ehk tähtajalise elamisloaga töötamiseks, mis tehakse esialgu kuni kaheks aastaks ja mida hiljem võib pikendada veel kolme aasta võrra, võivad tööle tulla inimesed, kes saavad vähemalt Eesti keskmist palka korrutatuna koefitsiendiga 1,24.

Leevenevad ka mitmed bürokraatlikud tingimused. Näiteks võib välismaalase lühiajalise töötamise registreerimist taotleda ka tööandja, mitte ainult inimene ise.

Arvestades ettevõtjate nõudlust tööjõu järele, mida kontrollib kindel palgakriteerium, tõuseb ka sisserände piirarv 0,05 protsendilt elanikkonnast 0,1 protsendi ehk umbes 1300 inimeseni aastas. Seejuures kehtestab täpse piirarvu igaks aastaks valitsus, kuid see ei tohi ületada 0,1% piiri. Valitsuse liikmetel kaob ühtlasi võimalus inimesi sisserände piirarvu alt vabastada.

Palgakriteeriumi alt jäävad välja mõnede kindlate töökohtade esindajad, nagu näiteks sportlased, välisriigi diplomaatilise esinduse teenindajad, vaimulikud ja õppejõud.

Ettepanekud puudutavad ainult väljastpoolt Euroopa Liitu tulevat tööjõudu. Euroopa Liidu siseselt ei ole Eesti kehtestanud tööjõu liikumiseks ühtegi piirangut.