Kuigi haridusministeerium on otsustanud, et maksab Taanile välja juba rohkem kui aasta tagasi võlgu jäädud sõjalaeva Losseni, millest saab Eesti mereakadeemiale õppelaev Kristiina, ei ole sellest esialgu suurt kasu. Ilma ulatusliku ümberehituseta ei saa laeva õppetööks kasutada.

Lennusadamas seisva Losseni kaitasudele on kulunud ka mereakadeemia struktuuri kuuluva merekooli praktikarahad, mille eest õppurid pidid minema tarkust koguma kooli laevadele Solveig ja Pedassaare.

Seetõttu seisavadki kalalaevad lihtsalt sadamas. Laevad anti koolile üle juba rohkem kui aasta tagasi põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) programmiga ja kus laeva loovutajatele maksti miljoneid kroone toetusi. Merekooli direktor Rein Ausmees möönab, et kui Solveigi peal on õppurid laeva mehhanisme uurimas käinud ja laev asub veeteede ameti Hundipea sadamas, siis Pedassaare seisab endiselt Hiiumaal Dagomarile kuuluvas Suursadamas.

Toetuse tingimus

Laevu maha müüa ka ei saa, sest kuni aastani 2009 lasub kohustus kasutada neid õppelaevadena – see tingimus oli aluseks, et Dagomar ja Kaabeltau üldse PRIA-lt toetust saaksidki.

Et laevad võõrandati merekoolile eelmise rektori Jüri Lemberi aegu, ei tea praegune rektor Jüri Kann öelda, miks kool kaks kalalaeva omale võttis. “Ei osatud ette näha, et õppelaevaks tegemine läheb väga palju maksma ja selle jaoks polnud vahendeid,” oletab Kann. “Ei antud aru, et niisama seisma pole mõtet laevu võtta.”

Rein Ausmees märgib, et Solveigi puhul oleks soov võtta laevalt varustus ja panna see kai peale üles, kus siis käidaks mehhaanikat õppimas. “Laeva ennast meil vaja ei ole.” Ka on selge see, et kaht kalalaeva kool ülal pidada ei jõua ning edaspidi müüakse nad ilmselt ikkagi maha.  Õnneks pole merekool pidanud kummagi laeva eest maksma kaitasu.

Taani miinipildujat Lossenit ehk Kristiinat soovib mereakadeemia kindlasti ümber ehitada multifunktsionaalseks õppelaevaks, milleks võib kuluda kuni 20 miljonit krooni. “Sõjalaeva kasutada ei saa, vaja on rohkem kohti, päästevahendeid, suuremat ruumi, et saaks jälgida laeva juhtimist, vaja on nüüdisaegseid sidevahendeid,” nimetas Kann osa töödest, mis tegemist nõuavad. Samuti peaks laevaga olema akadeemia nägemuses edaspidi võimalik käia näiteks naftareostusel. Selle jaoks on vaja laevale ka laborit, et proove võtta ja analüüse teha.

“Peame käivitama plaani B ja otsima allikaid, kust raha saada,” sõnas Kann. Hetkeseisuga Kristiinale raha haridusministeeriumis ette nähtud ei ole.

Praktikal käivad mereakadeemia ja merekooli õppurid eri firmade laevadel. Koolil on ka simulaatorid ja laborid.

Samuti on merekooli kasutuses Tallinna linnale kuuluv laev Juku, mis teeb regulaarsõite Aegnale.

Kaheksa endist kalalaeva

•• PRIA programmiga anti 2006. aastal õppelaevaks kaheksa endist kalalaeva.

•• Toetuse eesmärk oli tagada tasakaal kalalaevastiku püügi-võimsuse ja kasutatavate kalavarude vahel.

•• Kalalaeva Illuste sai näiteks omale Eesti merepäästeühing, mille eest OÜ-le Nicone maksti neli miljonit krooni toetust. Ühingu juhatuse liikme Agur Sakkariase sõnul pole laevaga merel käidud ning tasapisi üritatakse laeva ümber ehitada päästelaevaks. Ent tegemist vajavaid töid on palju ning vahendeid selleks pole. Praegu on laev Paljassaares.

•• Ka MTÜ Keri Selts, kes sai omale kalalaeva Vahase (toetus OÜ-le Mattenberg  6,1 miljonit krooni) pole laevaga veel meresõitu teha saanud. Hetkel asub laev Miidurannas.

PRIA kontrollib kasutamist

••  “Pedassaare puhul peaks laeva kasutatama merekõlbliku õppelaevana kalanduse ja merenduse erialal,” selgitab PRIA pressinõunik Taavi Linnamäe merekooli võetud kohustusi.

•• ”Kui laeva ei ole kasutatud sellel eesmärgil, mis ette nähtud, koostab PRIA toetuse saajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks”, ütles Linnamäe.

•• Seni on PRIA käinud laevade kasutuse sihipärasust kontrollimas vaid ühel korral, selleks oli Narva noorte meremeeste klubile läinud kalalaev Fortuuna ning laeva kasutatakse lubatud eesmärgil.

•• Pedassaare endine omanik AS Dagomar sai kalalaeva õppelaevaks muutmise eest PRIA-lt 8,2 miljonit krooni. Solveigi endise peremehe OÜ Kaabeltau arvele laekus seitse miljonit.