“Kui me ei saa Eesti vetes uuringuid läbi viia, peame me kindlasti tagasi pöörduma esialgse kavandi juurde,” ütles Nord Streami pressiesindaja Jens Müller AFPle. 

Müller ütles, et isegi kui uuringud oleksid Eestis läbiviidud, poleks see tingimata viinud gaasijuhtme ehitamiseni Eesti majandusvööndisse.

Ka kinnitas ta, et Eesti otsus ei lükka projekti elluviimist edasi.

Eesti vastuseis gaasijuhtmele sai hoogu juurde pärast seda kui selgus, et gaasijuhet hakkaks turvama Vene merevägi. 

2005. aastal otsustasid Vene gaasigigant Gazprom ja Saksa kapitalil põhinevad BASF ja E.ON luua ühisfirma Nord Stream, mis ehitaks Läänemere põhja Venemaalt Saksamaale ulatuva 1200 kilomeetri pikkuse gaasitoru. Viimane peaks gaasinäljas Lääne-Euroopat Vene gaasiga toitma hakkama 2010. aastal.

Ettevõtte esialgseks plaaniks oli ehitada gaasijuhe Vene, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvetesse. Soome aga teatas, et ranniku keskkonna kaitsmiseks tuleks trassi rohkem Eesti poole nihutada.

Nord Stream küsis Eestilt 31. mail mere uuringuteks luba.