Tallinnas toimunud Ignalina uue tuumajaama piiriülese keskkonnamõju hindamise programmi arutelul teatas Leedu Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Marius Grincevicus, et kuna riikide salateenistused ei avalda spetsiifilisi andmeid, ei näe ta mingit põhjust, miks peaks Ignalina uue tuumajaama tasuvusuuring olema avalik.
„Grincevicus selgitas, et üks põhjusi uuringu salastamiseks on asjaolu, et tuumajaam peab energiat hakkama tootma konkurentsitingimustes,” ütles roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg, märkides, et Leedu riiklik energiaettevõte naudib samasugust monopoolset seisundit nagu Eesti Energia.

EER Riigikogu fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee osutas koosolekul, et hinnatavate alternatiivide arv ja olemus, nii nagu programmis kavandatud, on piiriüleste mõjude piisavaks hindamiseks puudulik ning alternatiivide võrdlemise metoodika on programmis esitamata.
"Nii kavandatava jaama suurus (elektriline võimsus 3400 MW ja aastatoodang 24 TWh), kui jaama rajamise eelduseks olevad Poola-Leedu ja Rootsi-Leedu vahelised elektriühendused mõjutavad olulisel määral tegelikku energiatootmisbilanssi ja -kaubandust kogu piirkonnas,” lausus Lahtvee. „See kõik aga omakorda mõjutab piirkonna energiatootjate tegevust ja määrab ära nii heitmete hulga ja olemi, kui ka mõju keskkonnale. Sellise mõju hindamist, mis näiteks Eesti oludes võib tähendada kümnete tuhandete tonnide ohtlike ainete vähem- või rohkem õhku paiskamist, polnud keskkonnamõju hindamise programmis ette nähtud.”
Strandberg osutas riskidele, mis on seotud majanduslike olude muutumisega tulevikus.
"Kui põletamisseadmetes tekkivad jäätmed käideldakse reeglina samades majanduslikes tingimustes kus need on tekkinud, siis tuumajaam toodab jäätmeid 30 aasta jooksul ning nende matmisega hakatakse tegelema samuti 30 aasta pärast. Vähemalt selline on Leedu Energia plaan,” lausus Strandberg. „Kui aga 30 aasta pärast pole majanduslikud olud niivõrd soodsad võidakse jäätmete matmisest loobuda ning hoida neid maapealsetes konteinerites elektrijaama territooriumil, nii nagu praegugi."
Strandbergi sõnul on majanduslike olude muutuse mittearvestamine keskkonnariski allikana taunitav.
„Soome on täna maailmas ainuke riik, kus tuumaenergeetika ettevõtted on aegsasti asunud koguma raha maa-aluste jäätmehoidlate rajamiseks ning tänaseks on hoidlad loomisel. Ignalina tuumajama kava, nagu arutelukoosolekult mõista võis, ei sisalda sellist majanduslikku plaani,” tõdes Strandberg.