Markku Mäenpää, Eesti Arengufondi värske soomlasest investeeringute divisjoni juht, on lähiaastatel pisikese Eesti riskikapitalituru tähtsaim tegelane. Arengufondi rahapaigutused otsustab küll mitmest eksperdist koosnev komitee, kuid just Mäenpää meeskonnal on neis asjus öelda kaalukaim sõna. “Eestist me sellist inimest poleks leidnud,” kommenteerib fondi nõukogu esimees Indrek Neivelt. “Meil lihtsalt ei ole selle alaga tegeletud.”

96% taotlusi lükatakse tagasi

“Soome näitel võin öelda, et umbes 93–96% investeerimisettepanekutest lükatakse tagasi,” räägib Mäenpää. Ta loetleb põhjused ja kummutab mõned pettekujutlused, mis võivad Arengufondi rahapakke ootavaid inimesi vallata. Esimene ja kõige levinum raha mittesaamise põhjus on taotlejate juhtkonna nõrkus. Aga tihti tuleb keelduda ka seetõttu, et fond ei hakka toetama äriideid, tooteideid või mingeid arendusideid.

“Me toetame äri,” rõhutab Mäenpää korduvalt terve vestluse käigus, kasutades ise terminit business case. Need ei ole paberile pandud äriplaanid, huvitavad tooteideed ega põnevad arendustööd kusagil laboris. Kõik loetletu võib olla vajalik ning isegi perspektiivikas, kuid selleks raha andmine pole lihtsalt Arengufondi töö. “Minultki on küsitud abi,” lisab ka Neivelt. “On kirjutatud kümme lehekülge teksti, mingi plaan, mingi idee, kuid Arengufond on investor, mitte abipakkuja.”

Mäenpää veab paberile ajajoone, kuidas üks ettevõte alguse saab. Kõigepealt rahastab ideed asutaja ise või tema rikas sõber. Kui on tegemist ülikooli teaduslaboriga, siis on rahastajaks riik või mõni Euroopa Liidu fond. Järgmiseks astuksid mängu rikka sõbra veel rikkamad sõbrad – esimesed investorid. Võivad tulla ka mingid abi- ja toetussummad, näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest.

Ja alles järgmises faasis saab osaleda Arengufond – siis, kui firma juba toimib. Ehkki väike. Ehkki alles noor. Kuid ikkagi selge äri oma eesmärkide, tulude, kulude, turu ja klientidega. Arengufond otsib uuenduslikke, agressiivseid ja rahvusvaheliste ambitsioonidega ettevõtteid. “Rahvusvaheliste ambitsioonidega” on teine väljend, mis leiab Mäenpää jutus korduvat kasutamist. Selles osas ei kõhkle ta pakkumast omaenda isiklikke kontakte, kogemust ja oskust partnereid leida, olgu siis Londonis, Helsingis või Stockholmis.

“IT, biotehnoloogia, teenused,” loetleb soomlane valdkondi. “Samas ei tõmba me mingeid järske piire, Eesti on selleks liiga väike.” Fond kavatseb osaleda ka mujal maailmas väga tulusaks osutunud spin-out’ides. Selle terminiga tähistatakse protsessi, kus mõnes suures firmas on arenenud mõni väiksem idee, väiksem ärisuund, mis aga ei lähe põhitegevusega kokku. Selliste ärisuundade lahtimuukimine ja iseseisvusele aitamine on ka Arengufondi eesmärk.

Esimesed rahapaigutused

Kui näiteks Eesti Telekomi piires peaks hakkama arenema mõni pealiiniga mittesobiv äri, kas see võiks siis olla “lahtimuukimise” sihtmärk? “Jah, näiteks. Nimesid muidugi ütlemata,” lisab Mäenpää. Ta ise on osalenud 16 miljardi kroonise käibega Soome IT-firma Telesta puhul mitmes

n-ö uue ärisuuna lahtiharutamise protsessis.

“Minu jaoks oli see huvitav ja uus perspektiiv, kui Markku mulle sellest rääkis,” ütleb Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt. “Tõepoolest, miks mitte, kui mingis pangas või IT-firmas on inimesed, kes tahaksid pakkuda oma teenust laiemale sihtgrupile.”

Juba praegu analüüsitakse esimesi projekte ning fondi esimesed rahapaigutused saavad avalikuks järgmise aasta alguses.

Mis põhimõttel fond töötab?

•• Fond töötab riskikapitalifirma printsiibil. Investeeritakse noorde firmasse, milles omandatakse kaasosalus. Eelistatakse projekte, millel on mitu investeerijat. Markku Mäenpää lubab, et Arengufond saab aidata lisainvestorite ja teiste riskikapitaliettevõtete leidmisel. Praegu on fondi kapitaliks umbes 500 miljoni krooni eest Eesti Telekomi aktsiaid. Tulevikus peab fond genereerima raha omaenda edukatest investeerigutest. Edukaks võiks pidada seda, kui kümnest investeeringust kaks osutuvad tulusaks. Seetõttu on ka oluline, et kohe investeeringu tegemise hetkel lepitakse ka kokku Arengufondi konkreetsest ettevõttest väljumise viis. “Tahaks teha ka paar edukat IPO-t,” ütleb Mäenpää.

•• Ühe investeeringu suurus: kuni 1,5 miljonit eurot

•• Ühe investeeringu kestus: 3–5 aastat

•• Väljumine: IPO ehk börsil noteerimine või oma osaluse müük