Uued kellad olid odavad ja moodsad, mida suutis toota igaüks. Kadestasin minagi neid keskkoolikaaslasi, kelle randmele ilmusid juba 1970. aastate lõpus digikellad.

Šveitslaste mehaanilised ja töömahukad ajanäitajad ei suutnud pakkuda hinnalt uustulnukatele mingit konkurentsi. Ometi tehti just neil aastatel 1980-ndate alguses tegusid, mis nüüdseks on muutnud Helveetsia traditsioonilise kellatööstuse tugevamaks kui iial varem.

Mõned Šveitsi tootjad otsustasid kvartskellade äris tõsiselt kaasa lüüa. Nad leidsid Zürichi inseneri Nicolas Hayeki, kes töötas välja kellad, mida oli odav toota ja mis nägid ka kenad välja. Esimesed Swatchi kellad ilmusid turule 1983. aastal. Erinevalt teistest tootjatest julges Swatch katsetada eri värve ja erinevat disaini. Müük läks hästi. Inimesed avastasid, et neil võib olla kodus mitu ajanäitajat – iga kleidi või ülikonna juurde oma kell. Swatchi kellast sai praktiline moeese.

Vähehaaval hakkas Swatch kokku ostma vanu Šveitsi kellamarke: Breguet (asutatud 1775), Jaquet-Droz (1784), Glashutte Original (1845), Omega (1885) jne. Neist nimedest kujundati teadlikult luksus- ja kõrgmoe tootemargid, millega seotud kell võib maksta rohkem kui auto. Suundumusega tulid kiiresti kaasa maailma juhtivad luksuskaubafirmad. Näiteks LVHM ostis ära TAG Heueri (1860), Zenithi (1865) ja Chaumet’ (1780). Vana tööstusharu oli täielikult uuenenud.

Hublot’ ime

Aastal 1980 otsustas Itaalia kellatootjate dünastias sündinud Carlo Crocco asutada oma kellafirma MDM Geneve. Tal oli idee luua luksuskell, mis näeks välja lihtne, kuid oleks elegantne ja kallist materjalist ning sobiks kanda nii ballil kui ka looduses.

Kella nimeks sai Hublot. Prantsuse keeles tähendab see illuminaatorit ning just ümmargune ja funktsionaalne laevaaken saigi uue kellaseeria inspireerijaks. Kell oli detailirikas ja kullast, kellarihm aga tagasihoidlik ja kummist. Ootamatu, kuid elegantne.

Maailma kellatööstuse kõige olulisem aastasündmus on Baseli mess. Kui Crocco oma kellaga sinna ilmus, suhtusid paljud sellesse väga kahtlevalt. Ometi sai Hublot “aasta sensatsiooni” tiitli. Mis veel olulisem: Hispaania kuningas ja mitmed teised kõrgklassi tegelased ilmusid Srocco juurde ja tahtsid endale seda kella. Hublot oli läbi murdnud.

Blancpaini trikk

Oli 1981. aasta. Luksemburgis sündinud, kuid üle 20 aasta Sˇveitsis elanud Jean-Claude Biver oli 31-aastane. Ta oli juba paar aastat abielus ja üsna mitu aastat töötanud eri kellafirmade asjaajajana. Koos sõber Jacques Piguet’ga otsustas ta ära osta väga auväärse kellamargi – 1735. aastal asutatud Blancpaini.

Meenutagem, et oli 1981. aasta ja valitses üleüldine arvamus, et Sˇveitsi kellatööstusest ei saa enam asja. Veelgi enam, Blancpain ei olnud juba 35 aastat tootnud mitte ühtegi kella. Noored mehed olid ostnud vaid kõlava nime. Ometi oli asi 11 aastaga niikaugel, et Swatch ostis 1992. aastal suure summa eest Blancpaini endale. Jean-Claude Biver oli sellest vahepeal teinud ühe kõvema luksustootemargi.

Tootmisega oli lihtne. Kogu tööstuses olev raske aeg võimaldas palgata soodsalt parimaid meistreid.

Edu võti oli hoopis turundus ja positsioonimine. Biver teatas, et Blancpaini väärtus seisneb selles, et firma pole tootnud mitte ühtegi kvartskella ega kavatse neid kunagi ka toota. Vahepeal oldi lihtsalt ärist eemal, et traditsioonilisi väärtusi säilitada.

Lisati veel, et Blancpain on maailma vanim käekellamark, et tehakse vaid ümmargusi kelli, millest igaühe paneb kokku üks kindel meister, ning firma on teinud maailma kõige keerukama kella.

Omega üllatus

Omega on läbi aja olnud väga innovaatiline kellafirma. Eriti tuntud on ta tänu spordiürituste ajavõtusüsteemidele. Kuid nagu paljud teised vanad kellatootjad, sattus ka Omega 1970. aastatel raskustesse, läks pankade omandusse ja maandus lõpuks Swatchi grupis.

1992. aastal jõudis Swatchi teenistusse ka Jean-Claude Biver, kes müüs neile Blancpaini. Biver jäi Blancpaini juhiks, kuid sai lisaks ülesande värskendada Omega tootemargi ja anda kelladele väärikam maine.

Biver kasutas Omega elustamiseks turundusvõtet, mida enne polnud nii teadlikult kasutatud, kuid mis hiljem on saanud tavaliseks. Ta otsustas teha tootemargi tuntuks kultusfilmiga. Oli 1995. aasta, film kandis nime “Kuldsilm” ja selle kangelane oli Pierce Brosnani James Bond. Filmitegijad küsisid selle võimaluse eest kõigest 60 000 dollarit, mis oli juba siis päris väike summa. Biver maksis rohkem, et saada ka õigus reklaamfotodele.Tundub olevat kindel värk: Bond ju läheb raudselt müügiks. Kuid siis oli ikkagi 1995. aasta ja eelmisest Bondi filmist aastaid möödas. Keegi ei teadnud, kas filmil on edu või mitte. Biver riskis ja võitis. Bond kannab seniajani Omegat. Viimasel Bondil, Daniel Craigil oli randmel Omega Seamaster.

Lisaks Bondile haakis Biver Omega külge veel hulga superstaare alates Cindy Crawfordist ja Michael Schumacherist. Omega kutsub neid oma suursaadikuteks, maksab neile ja saab osa nende aupaistest. Suursaadikud peavad olema aga aktiivsed Omega demonstreerimisega ja mõned neist löövad kaasa ka tootearenduses. Selline asi oli 1990. aastate keskel kellaturunduses täiesti uus. Nüüd on paljud konkurendid seda kopeerinud.

Hublot’ Suur Pauk

Rikas ja kuulus 54-aastane Jean-Claude Biver otsustas 2003. aastal võtta mõneks ajaks puhkust ja lahkus Swatchist. Hublot’ loojale Carlo Croccole oli see õnnelik hetk. 1990-ndate lõpus ei olnud kummist rihmaga kuldkell enam mingi uudis. Kõik kalliste kellade tootjad tegid väga erilisi kelli. Hublot hingas, kuid ei õilmitsenud. Mingil moel veenis Crocco vabamees Biveri ära ja too asus 2004. aasta mais Hublot’ etteotsa. Vähem kui aasta pärast tuli suur pauk.

Hublot tõi välja kella nimega Big Bang, mille materjaliks olid kuld, kummi, portselan, kevlar ja süsinikkiud. Ning muidugi moodne disain. Big Bang sai kohe auhindu siit ja sealt. Ametlikult on Big Bang sportkell, kuid spordialad, millega ennast seotakse, on nooblid – näiteks avamerepurjetamine.

Biveri Hublot ongi ennast sidunud suurte purjeregattidega, teeb kellasid samadest materjalidest, millest tehakse ka tippklassi purjekaid, ning sponsib purjetajaid koostöös Prada moemajaga.

Kuid ei maksa unustada, et Biver on geniaalne toote positsioonija ning tal on väga elegantne seletus, mis on Hublot ja mille poolest see erineb kõigist teistest. Hublot on nn fuusion- ehk sulambränd. Ühtegi kella ei tehta vaid ühest materjalist. Hublot on nagu kihiline võileib, kus on koos terve hulk materjale. Lihtne sõnum ju. Kuid kui seda ütleb mees, keda kellamaailma tegijad austavad, siis pole see enam tavaline sõnum, vaid vaieldamatu tõde. Kuid paljas turundus vajub varem või hiljem tühja kotina kokku. Nii on Hublot Big Bangi järel teinud igasuguseid huvitavaid “võileibkelli” ning katsetanud täiesti ootamatuid materjale, nagu näiteks magneesium. Eelmise aasta messil esitleski ta magneesiumkorpuse ja titaansisuga 77 grammi kaaluvat kella.