Alles eile olid kõik justkui eraldi riilulitel. Oli mobiiliseadmete valmistamise riiul, mida “vedas” Nokia. Tarkvaraturul domineeris Microsoft. Vodafone on suurim infrastruktuuriettevõte ja kõneoperaator. Apple valmistas seadmeid. Google oli suurim online-otsingumootor.

•• Kas nüüd hakkavad nad omavahel konkureerima?

Ma arvan, et need viis firmat on juhtrollis, nemad on vedajad, kes otsustavad, milline näeb IT-, mobiili- ja online-meediaturg välja mõne aasta pärast. Google teeb nüüd ka tarkvara, pakub mobiilsisuteenuseid, äkki tuleb veel välja ka oma mobiiliga gPhone ja lisaks hakkab võib-olla isegi infrastruktruuriettevõtteks: nad on soovinud Ameerikas osta ka mobiilside sagedusalasid võrgu opereerimiseks. Microsoft teeb tarkvara kõrval ka online-reklaamiäri, pakub mobiiltelefonidele sisuteenust, nad on viimasel aastal kokku ostnud palju selle ala firmasid. Apple ei ole enam ainult seadmete valmistaja, neil on sellest aastast oma mobiiltelefon, pakuvad sellele sisu ja tarkvara.

•• Ja Nokia tuli augusti lõpus välja OVI-nimelise teenusega, kust saab muusikat ja mänge alla laadida, fotosid jagada. See on otsene tungimine mobiilioperaatorite mängumaale...

Nokia on nüüd nii seadmete ja tarkvara valmistaja kui ka OVI-ga mobiilsete sisuteenuste pakkuja. Operaatorid omakorda laiendavad oma tegevust, näiteks Vodafone tahab müüa omanimelisi telefone. Võib-olla saab sellesse ritta asetada ka Skype’i. Aga kindlasti võib öelda, et Google, Apple, Microsoft, Nokia ja Vodafone on igaüks ühe grupeeringu eesotsas. Need on muutused, millest on räägitud kaua, aga just sellel aastal on olnud palju reaalseid tehinguid, üleostmisi, uusi tooteid, sisenemist uutesse sektoritesse. Jõujooned on välja kujunenud.

•• Aga Nokia näitel: kas pole ohtu, et sellised sammud rikuvad suhteid mobiilioperaatoritega? Ühelt poolt sõltuvad nad sellest, et operaatorid müüksid nende telefone, aga nüüd hakkavad ise pakkuma teenust, mis on seni olnud operaatorite pärusmaa?

Võimalik, aga näiteks mõni aasta tagasi olid Nokia ja Vodafone’i suhted palju jahedamad. Praegu on need head ja novembri alguses teatas Vodafone oma toetusest Nokia OVI-le. Usun, et kogu selle arengu käigus võib nende viie suurfirma seas näha veel mitmeid liite, aga võib-olla ka vastasseise.

•• Mida teie isiklikult arvate: kes neist suurtest on selle ümberkorralduse läbiviimiseks ja sellest tulu saamiseks kõige tugevamal positsioonil?

Esimese hooga ütleks, et väga tugev positsioon on Google’il. Tulevikuteenused on veebipõhised ning siin on Google jõudnud kõige kaugemale ning kui arvestada, et kõik see on tarbijale tasuta, siis teeb see nende positsiooni veelgi atraktiivsemaks.

Kokkuvõttes on siiski väga riskantne kedagi eelnimetatutest esile tuua.

•• Lisaks selliste suurte grupeeringute tekkele muutub praegu ka mobiilimaailma reklaamiturg.

Siin tuleb vaadata sellise mobiilioperaatori nagu Blyk poole. Selle tegevjuht ja üks asutajaid on Pekka Ala-Pietilä, üks Nokia endisi juhte. Blyk on esimene, kes finantseerib enda tegevust reklaamimüügist, mille lõppeesmärgiks on pakkuda mobiilseid kõne- ja sisuteenuseid osaliselt või täiesti tasuta. Praegu tulevad reklaamid SMS-idena, aga kindlasti vaatavad nad ka mobiilse interneti poole. See on väga tähtis eksperiment.

•• Mobiilireklaamiga seoses: veel suvel spekuleeriti, et kas Google või Microsoft ostab ära digikaartide valmistaja Navteqi. Lõpuks oli see hoopiski Nokia, kes 1. oktoobril teatas, et ostab Navteqi.

See on seotud positsioonimisega ja väga oluline tuleviku mobiilse reklaamituru osa.

•• Kas ma kujutan õigesti ette, et tulevikus kõnnib inimene mööda tänavat ja kui ta näiteks möödub mingist poest, tuleb tema mobiilile reklaampakkumine selles poes saadava kohta?

Teoreetiliselt võib nii juhtuda, kuid selge see, et inimesed sellist reklaamispämmi ei taluks. Need mudelid, kuidas mobiilireklaam hakkab funktsioneerima, on alles väljatöötamisel.

•• Kui oluline on Elisa jaoks mobiilireklaamiturg?

Eestis seda praktiliselt polegi. Meie tuludest 70–80% tuleb kõnedest, paljudel maailma operaatoritel on see arv senini veel üle 90%. Kõnede järel tuleb SMS ja siis kõik see, mis läheb sõnapaari mobiilne internet alla.

•• Tegelikult tuleb raha siis ikka sealt, kust ka viis aastat tagasi?

Laias laastus küll, aga ka Eestis toimus sellel aastal tõeliselt oluline muutus: mobiilne internet murdis lõpuks oma nisˇist välja. Elisal on 80 000 mobiiliinternetiklienti, see on umbes 25% meie klientidest. Arvan, et järgmise aasta lõpul saab mobiilsest internetist Eestis rääkida juba kui massiteenusest.

•• Ma saan aru, et selle murrangu taga on uut tüüpi hinnakujundus.

Selle aasta alguses hakkasime esimese operaatorina küsima hinda fikseeritud kuutasu põhiselt, mitte enam andemahtude järgi ja see lõi klientide arvu kohe üles.

•• Olen juba aastaid küsinud nii Eesti kui ka välismaa operaatoritelt: millal ometi hakkame mobiiliinterneti eest maksma samamoodi nagu kodus tavalise interneti eest? Inimene maksab kindla kuutasu ja siis kasutab internetti, kui palju ise tahab. Kas nüüd võib öelda, et seda tüüpi hinnakujundusest kujuneb standard ka mobiilimaailmas?

Teiste operaatorite eest ei saa ma rääkida, kuid arvan, et Elisa puhul on see küll nii.

•• Tulgem korraks raha juurde tagasi. Kõik need arengud, mida maailma suurfirmad praegu teevad, on iseenesest ju toredad, kuid nad ei teeni sellega ju raha? Ja igas äris saab lõpuks just see otsustavaks.

Apple juba osaliselt teenib. Nad müüvad arvuteid, iPode ja iPhone – riistvara müümine on nende traditsiooniline äri. Aga nad teenivad juba ka teenustelt, eriti muusikamüügilt.

•• Aga ülejäänud mitte. Google’i raha tuleb ikka online-reklaamist. Microsoftil tarkvaramüügist. Vodafone’il kõnedelt. Nokial telefonide müügist...

See on nelja-viie aasta küsimus. Siis näeme tulemusi. Praegu on aeg nende jaoks sobiv, kõik nad näitavad väga häid majandustulemusi. Kõigil on palju vaba raha, et uuendusi teha.

•• Kas seda tüüpi integreerimine ei too kaasa ohtusid? Näiteks Euroopa Komisjonile ei meeldi, et Apple on lukustanud oma kliente vertikaalselt stiilis: üks iPhone, üks tarkvara, üks muusikapood. Valikut pole... Ja pärast tänavust kohtuvõitu Microsofti üle on Euroopa Komisjon teinud palju jõulisemaid avaldusi.

Komisjon on muutunud tugevamaks ja on väga tõenäoline, et mingeid muutusi nad läbi suruvad. Aga kuna areng on niivõrd kiire, siis selleks ajaks, kui regulatsioon valmis, võib juba turul olla mitu uut toodet.

•• Eelmisel nädalal käisid Tallinnas euroliidu ametnikud ja tutvustasid kavandatavat telekomireformi. Üks keskseid teemasid oli infrastruktuuri ja teenuste veel jõulisem lahutamine, peamiselt räägiti kaablitest, aga see puudutab ka mobiilioperaatoreid. Võib-olla on tulevikus nii, et mastid ja sideteenus peavad minema päris lahku?

Elisa on praegu Eestis ainuke, kes pakub oma mastide kaudu opereerimisvõimalust kolmandale osapoolele, konkreetselt Bravocomile.

Jõujoonte kujundamine

Nokia, Google, Microsoft, Apple ja Vodafone

kujundavad ümber

IT- ja mobiilitööstust.

7. jaanuar

•• Google’i ja Samsungi leping, mis toob Google’i otsingu Samsungi telefonidesse.

8. jaanuar

•• Nokia ning Yahoo koostööleping Yahoo online-teenuse laiendamiseks Nokia telefonidesse.

9. jaanuar

•• Apple tutvustab uut iPhone’i. Arvutitootja esimest mobiiltelefoni.

7. veebruar

•• Vodafone sõlmib MySpace’iga lepingu.

8. veebruar

•• eBay ja Vodafone’i koostööleping.

9. veebruar

•• Vodafone toob YouTube’i oma telefonidesse.

12. veebruar

•• Vodafone hakkab pakkuma oma telefonides Google Mapi teenust.

6. märts

•• Nokia toob turule kaks uut toodet reklaamide mobiiltelefoni paigutamiseks: Nokia Ad Service ja Nokia Advertising Connector.

28. märts

•• Google ja mobiilitootja LG Electronics sõlmivad koostöölepingu.

28. märts

•• Nokia ja EMI Musicu koostööleping.

3. mai

•• Microsoft ostab mobiiltelefonidele reklaame valmistava ScreenTonic SA.

18. mai

•• Microsoft ostab 6 miljardi dollari eest online-reklaamifirma aQuantive.

18. juuni

•• Microsoft toob turule täielikult uuendatud MSN Mobile’i.

28. juuni

•• Apple iPhone tuleb Ameerikas müüki.

11. juuli

•• Nokia toob Skype’i oma N800 seeriasse.

26. juuli

•• Microsoft ostab internetireklaami vahetusplatvormi arendava AdECN-i.

31. juuli

•• Apple’i online-muusikapoest iTunes on ostetud ja alla laaditud 3 miljardit laulu.

22. august

•• Nokia ja Microsofti leping, mis toob viimase tarkvara Nokia S60 mudelisse.

29. august

•• Nokia tutvustab oma internetiteenust OVI, mis sisaldab muusikapoodi, mängupoodi ja kaarditeenust.

1. oktoober

•• Nokia ostab 5,7 miljardi euro eest digikaartide valmistaja Navteq.

24. oktoober

•• Microsoft ostab 240 miljoni dollari eest osaluse suhtlusportaalis Facebook.

31. oktoober

•• Nokia avab Suurbritannias esimese online-muusikapoe.

5. november

•• Google teatab, et on moodustanud Open Handset Alliance’i nimelise firmade ühingu, kes aitavad kaasa Google’i mobiiliplatvormi arengule. Suurtest tegijatest on nimekirjas Motorola ja mobiilioperaatorid T-Mobile ja Telefónica.

6. november

•• Apple iPhone jõuab Euroopas müüki.

12. november

•• Google avaldab oma mobiiltelefoni platvormi ANDROID.

Trüki

Saada