Euroopa Komisjon saatis Eestile, Saksamaale ja Tšehhile märgukirjad, milles pärib aru dividendide maksustamisreeglite osas.
Komisjoni sõnul seisneb probleem sellest, et Eesti ja Saksamaa võtavad välismaistele pensionifondidele makstud dividendide pealt rohkem maksu kui kodumaistele pensionifondidele makstud dividendide pealt, selgub komisjoni pressiteatest. Sarnaselt maksustab Saksamaa kõrgemalt ka intresside maksmist.
Eestis ei maksustata Eesti firmade poolt pensionifondidele makstud dividende samal ajal kui välismaistele pensionifondidele makstud dividende maksustatakse 22 protsendilise maksumääraga.
Tšehhi peab aga põhjendama, mis maksustab riik rohkem välisfirmadele makstud dividende kui kodumaistele firmadele makstuid dividende.
“Need märgukirjad on osa Euroopa Komisjoni tegevustest väljastpoolt Euroopa Liitu ja Euroopa majanduspiirkonda pärinevate residentidest aktsionäride diskrimineeriva maksustamise elimineerimiseks,” ütles komisjoni maksu- ja tollivolinik László Kovács.
Tavaliselt kehtivad pensionifondide kohta firmadest erinevad maksustamisreeglid.
Kui liikmesriik maksustab välismaistele pensionifondidele makstud dividende teistest rohkem, võib see veenda fonde neisse firmadesse mitte investeerima. Ka Euroopa Liidu firmadel võib seetõttu olla keerulisem välispensionifondidelt investeeringuid saada. Kokkuvõttes kahjustab kõrgem maksustamine kapitali vaba liikumist.
Eestil, Saksamaal ja Tšehhil on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud.
Põllumajandusministeeriumi teatel ei vasta tõele Juhal Aare väide, et kalandusteemaline film valmis kolm kuud enne tähtaega, kuna lõppversiooni pole ministeerium siiani saanud.
Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.
Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.
California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.
Väikesed merepõhja kinnituvad loomakesed aitavad teadlastel mõista kokkuvarisemisohus Lääne-Antarktise jääkilbi stabiilsust minevikus.
Ilmselt on kõik kogenud seda, et vanad inimesed kipuvad ühele inimesele sama lugu mitu korda rääkima.
Ilm täpsemalt