Eesti Pank nendib oma täna avaldatud eurole ülemineku aruandes, et euro kasutuselevõtt lükkub kaugemale kui 2011. aasta.
Valitsus ja Eesti Pank on seni öelnud, et riik ei sea eesmärgiks hõigata välja eurole ülemineku täpset kuupäeva, küll aga saab see teatavaks vähemalt 12 kuud enne euroalaga võimalikku ühinemist.
Rahandusministeeriumi pronoosid on näidanud, et Eesti ei täida seni euro kasutuselevõttu takistanud inflatisoonikriteeriumi kuni aastani 2011.
„Eesti majanduspoliitika põhialused on euroala omadega väga sarnased ja eurole üleminekut tuleb käsitleda kui Eestile loomulikku arengut. Praegu takistab meid euroalaga liituda Eesti kõrge inflatsioonitase, mis peaks jõudma Maastrichti inflatsioonikriteeriumi piiridesse 2009. aasta paiku. Sellest tulenevalt on euro kasutuselevõtt Eestis enne 2011. aastat ebareaalne,“ ütles Eesti Panga president Andres Lipstok täna avaldatud Eesti Panga teates.
Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmiseks ei tohi Eesti inflatsioonimäär ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga Euroopa Liidu liikmesriigi keskmist rohkem kui 1,5%.
Eesti Panga sügisprognoosi kohaselt kujuneb Eesti järgmise aasta keskmiseks inflatsioonitempoks 4,6%. Eurole üleminekuks vajalik inflatsioonitase oleks aga 3%. Pärast 2009. aastat on keskpanga hinnangul oodata inflatsiooni alanemist 3-4 protsendini.
Eesti Pank annab kaks korda aastas avaldatavas aruandes ülevaate Eesti valmisolekust üle minna Euroopa Liidu ühisrahale eurole.
Põllumajandusministeeriumi teatel ei vasta tõele Juhal Aare väide, et kalandusteemaline film valmis kolm kuud enne tähtaega, kuna lõppversiooni pole ministeerium siiani saanud.
Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.
Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.
California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.
Väikesed merepõhja kinnituvad loomakesed aitavad teadlastel mõista kokkuvarisemisohus Lääne-Antarktise jääkilbi stabiilsust minevikus.
Ilmselt on kõik kogenud seda, et vanad inimesed kipuvad ühele inimesele sama lugu mitu korda rääkima.
Ilm täpsemalt