EAKL on seisukohal, et võrdse kohtlemise seadus peab keelama igasuguse tööalase diskrimineerimise ning protesteerib Riigikogu menetluses oleva eelnõu vastu, mis käsitleb vaid mõningaid diskrimineerimise avaldusmisvorme.

EAKL peab vajalikuks, et võrdse kohtlemise seadus hõlmaks kõiki võimalikke diskrimineerimisalused, seega ei tohi diskrimineerimisaluste loetelu olla kinnine.

“Seadus ei saa ette näha kõiki diskrimineerimisjuhtusid, küll aga peab ta andma selge sõnumi, et diskrimineerimine on üldjuhul keelatud mistahes alusel ja põhjusel,” ütles EAKL-i esimees Harri Taliga.

EAKL ei mõista sellise pooliku eelnõu mõtet, mis käsitleb diskrimineerimisena töösuhetes ainult ebavõrdset kohtlemist selliste tunnuste alusel nagu töötaja rahvus (etniline kuuluvus), rass, nahavärv, usutunnistus või veendumused, vanus, puue või seksuaalne sättumus.

Eelnõu halvendab kehtivat olukorda, sest kitsendab kaitset diskrimineerimise eest, mis täna on tagatud töölepingu seaduses. Uue töölepingu seaduse eelnõu ei reguleeri ebavõrdse kohtlemise küsimusi vähemalgi määral, piirdudes üksnes viitega võrdse kohtlemise seadusele.

„Seadusest ei tohi kaduda kaitse ebavõrdse kohtlemise eest, mis on tingitud ametiühingusse kuulumisest, töötajate huvide esindamisest ja perekondlikest kohustustest,” rõhutas ametiühingujuht.

„Hämmastav, et eelnõu autorid nagu poleks kuulnudki, et Eesti Vabariik on ratifitseerinud kaks ILO konventsiooni ning Euroopa Sotsiaalharta, mis keelavad ka sellised diskrimineerimise vormid, millest eelnõu vaikib.”

Ametiühingud näevad eelnõus teisigi puudusi, millele EAKL juhib tähelepanu täna Riigikogu esimehele, põhiseaduskomisjonile ja fraktsioonidele saadetud kirjas.

Ametiühingutes tekitab nördimust ka fakt, et Eesti töötajaskonda otseselt puudutava seaduseelnõu arutellu Riigikogu põhiseaduskomisjonis ei kaasatud EAKLi esindajaid, kes oleksid Eesti tööturul toimiva praktika pinnalt saanud selgitada eelnõu puudusi ning pakkuda omapoolseid lahendusi.