Komisjoni sõnul ei saanud Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Portugal ja Sloveenia  hakkama lubade väljastamisega tähtajaks, milleks oli 30. oktoober 2007, teatas komisjon.

„Kõik Euroopa Liidus töötavad käitised peavad järgima rangeid heitestandardeid. Need standardid on kehtestatud selleks, et viia miinimumini tööstussaaste kahjulik mõju meie inimestele ja keskkonnale,“ ütles keskkonnavolinik Stavros Dimas.

Euroopa Komisjon saadab üheksale liikmesriigile esimese kirjaliku hoiatuse selle eest, et nad ei ole suutnud tööstusettevõtetele välja anda saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiviga nõutud lube.

Direktiivi eesmärk on vältida ja kontrollida tööstuslikke heiteid õhku, vette ja pinnasesse. Liikmesriikidel oli kohustus 30. oktoobriks 2007 väljastada uued load (või uuendada olemasolevaid lube) kõikidele tööstuskäitistele, mis töötasid enne 30. oktoobrit 1999. Bulgaaria, Eesti ja Sloveenia pidid uued või uuendatud load väljastama tööstuskäitistele, mis töötasid nende riikide ELiga ühinemise kuupäeval.

Enne 2007. aasta tähtaja saabumist tuletas komisjon mitmel korral kõikidele liikmesriikidele meelde, et tööstuskäitistele tegevuslubade andmise lõpptähtaeg läheneb. 2007. aasta novembris küsis komisjon liikmesriikidelt andmeid selliste käitiste koguarvu kohta, mis olid olemas ja töötasid juba enne direktiivi jõustumist, ning andmeid väljastatud uute, läbivaadatud ja uuendatud lubade arvu kohta.

Vastustest selgus, et üheksas liikmesriigis oli eriti palju käitisi, kellele ei olnud väljastatud uusi või uuendatud lube – neid oli kokku üle 9000, samas kui ELis on ühtekokku ligikaudu 52 000 tööstuskäitist, mida see direktiiv puudutab.

Komisjoni hinnangul on ilmselge, et need liikmesriigid ei ole direktiivi nõudeid täitnud.  Seetõttu lubas komisjon tähelepanelikult jälgida, kas lubade väljastamine hakkab edenema, ning pakub kõikidele liikmesriikidele oma tuge direktiivi rakendamisel.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 226 kohaselt on komisjonil õigus võtta õiguslikke meetmeid kohustusi mittetäitva liikmesriigi suhtes. Kui komisjon leiab, et on toimunud selline ELi õigusaktide rikkumine, saadab ta sellele liikmesriigile ametliku kirja (esimene kirjalik hoiatus), milles palub teda esitada oma seisukoha kindlaksmääratud kuupäevaks.

Sõltuvalt sellest, kas ja kuidas asjaomane liikmesriik hoiatusele vastab, võib komisjon teha otsuse saata sellele liikmesriigile põhjendatud arvamus (lõplik kirjalik hoiatus). Selles esitab komisjon selgelt ja lõplikul kujul põhjused, mille alusel ta leiab, et ELi õigusakti on rikutud, ning kutsub liikmesriiki üles tagama selle õigusakti täitmise kindlaksmääratud tähtajaks, mis on tavaliselt kaks kuud.

Kui liikmesriik ei täida põhjendatud arvamuses esitatud nõudeid, võib komisjon otsustada asja Euroopa Kohtusse anda. Kui kohus leiab, et asutamislepingut on rikutud, peab seda rikkunud liikmesriik võtma vajalikud meetmed kõnealuste nõuete täitmiseks.

Kui liikmesriiki kohtu otsuste ei täida, on komisjonil õigus alustada järjekordset menetlust. Samuti on komisjonil õigus paluda kohtul määrata antud liikmesriigile rahatrahv.