Möödunud nädala alguses sai prokuratuurilt altkäemaksu võt­mise kahtlustuse endine põllumajandusministri nõunik Alar Oppar. Eesti Päevalehele teadaolevalt keskenduvad Opparit altkäemaksu võtmises ja tema praegust äripartnerit, Taani kalaärimeest Thorben Nielsenit altkäemaksu andmises kahtlustavad uurijad sellele, kas ja kuidas mõjutas Oppar selle aasta alguses ministeeriumis koostatud kalakasvatajatele mõeldud eurotoetuste maksmise tingimusi ja korda oma tulevase äripartneri huve silmas pidades.

Lõviosa omadele

Nimelt võib tänavu mais põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi allkirjastatud kalandusfondi meetme 2.1 järgi rahajagamisel tekkida olukord, kus lõviosa 240 miljoni kroonisest kalandusfondi kalakasvatusrahast saavad endale just Oppar ja Nielsen, kes rajavad eri kalandusettevõtete kaudu Pärnumaale Audru valda uut kalakasvandust.

Nüüd tulebki kaitsepolitsei uurijatel eeluurimise käigus selgitada, kas rahajagamise määrusesse sattusid mõned nõuded ja hindamiskriteeriumid kõikide kalakasvatajate huve silmas pidades või näiteks Taani ettevõtja Thorben Nielseni ja tema praeguse äripartneri Alar Oppari initsiatiivil.

Pärast pistise võtmise kahtlustuse saamist esimese lühiintervjuu andnud Oppar ütles, et ta ise ei saa kahtlustuse sisu kommenteerida, kuid lisas, et ei nõustu kahtlustuses toodud seadusrikkumisega. “Annan kommentaare alles seejärel, kui kahtlustused on ära langenud või prokurör on mulle süüdistuse esitanud,” rääkis Oppar.

Samal ajal lisas ta, et põllumajandusministri nõunikuna ei puutunud ta kalandusvaldkonnaga peaaegu üldse kokku. “Minu ülesandeks oli ministrile nõu anda põllumajanduse, toidutöötluse ja maaelu valdkonnas. Kalandusega ma ei tegelenud ja seda võivad ka ministeeriumi ametnikud tunnistada.”

Asekantsler kaitseb Opparit

•• Põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsleri Toomas Kevvai sõnul ei kuulunud Alar Oppar ministri nõunikuna töötades ühegi kalandusvaldkonna komisjoni ega töö­rühma koosseisu.

•• “Küll aga võib öelda, et Alar Oppar võttis aeg-ajalt osa eri kalandusvaldkonda puudutavatest kohtumistest, mis on ka ministri nõuniku normaalne funktsioon,” lisas Kevvai.

•• Asekantsleri hinnangul on ministri nõuniku ülesandeks nõustada ministrit kõikvõimalikes aruteludes ning öelda välja ka seisukohti. “Otsest otsustuspädevust ministri nõunikul olla ei saanud ja antud juhul seda ka ei olnud,” rõhutas Kevvai.

•• Samal ajal ei usu Kevvai, et Oppar oleks suutnud mõjutada kalandusfondi rahajagamise põ­hi­mõtteid, sest need koostas ja kiitis heaks seirekomisjon. Kuna komisjoni kuuluvad eri kalandusvaldkonna organisatsioonide liikmed ja ka muude huvirühmade esindajad, nagu keskkonnakaitsjad, teadlased, ministeeriumide ning muude riigiasutuste esindajad, siis oleks Kevvai arvates keeruline mõjutada komisjoni.

Ministeeriumi pressinõunik: loos kirjeldatud võimalus on välistatud

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Margus Palu hinnangul on võimalus, et Audru valda rajataval kalakasvatusel oleks võimalik kalakasvatuse toetusmeetme 240-miljonilisest eelarvest saada lõviosa, on ekslik ja ei vasta tõele.

"Sellist ohtu ega võimalust ei eksisteeri. Euroopa Liidu poolt kaasrahastatavate toetuste puhul kehtib põhimõte, et omandis seotud, aga muidu erinevad ettevõtted loetakse toetuse taotlemisel üheks ettevõtteks. Kõnealusel juhul siis konsortsiumisse kuuluvat 18 erinevat ettevõtet käsitletaks võimaliku taotlemise puhul ühe ettevõttena ning maksimaalne toetusmäär antud toetuse puhul oleks 8 miljonit krooni ühe taotleja kohta käesoleval eelarveperioodil (2007-2013). Artiklis kirjeldatud olukorra tekkimise võimalus on seega täielikult välistatud – mitte mingil moel pole võimalik saada toetust sellises ulatuses nagu artiklis kahtlustatakse," lisas Palu.