"Tänavu nägime eelarvepositsiooni tuntavat nõrgenemist, ehk kui 2007 oli valitsussektori ülejääk 2,8% SKPst, ehk üks Euroopa Liidu suuremaid, siis tänavuseks valitsussektori puudujäägiks tuleb - 1,2% ehk üle kolme miljardi krooni," rääkis Sõerd Päevaleht Online´ile ning lisas, et eelarvepositsiooni tugevus on Eestile kui väikeriigile ja maailmamajanduse arengutest suuresti sõltuvale riigile ülioluline.

Sõerdi sõnul tuli suur puudujääk hoolimata sellest, et eelarves oli teatud puhver. "Vähemalt paberil oli ülejääk ja aasta keskel tehti ka negatiivne lisaeelarve. Nüüd näeme samasugust tegelikku olukorda mittearvestavat ametlikku seisukohta, mille järgi järgmise aasta eelarvekavas saavutatakse valitsussektori tasakaal, ehk eelarvepositsiooni oluline paranemine võrreldes tänavuse aastaga.

Minu hinnangul seda ei juhtu. Vaadates järgmise aasta eelarvet, tõenäoliselt eelarvepositsioon halveneb veelgi võrreldes tänavuse aastaga," arvas Sõerd.

Endise rahandusministri sõnul on sügisprognoosi koostamise ajal teada olnud näitajad juba ühe kuu jooksul maailmamajanduses muutunud ning seda sugugi mitte paremuse suunas. Seetõttu arvab ta, et uut ametlikku hinnangut ei usu ka asjaosalised ise.

"Erinevalt varasematest eelarvetest on selle tulud ülehinnatud, mõned kulud aga alahinnatud," selgitas Sõerd.

"Üle on hinnatud nii maksulised kui ka mittemaksulised tulud. Maksuliste tulude prognoosi osas torkab silma näiteks ülioptimistlik tööhõive näitaja - vähenemine tänavuse aastaga võrreldes vaid 0,8%, sellest tulenevalt ei pruugi realiseeruda tulu- ja sotsiaalmaksu prognoos.

Realiseerumata võib jääda loodetav täiendav käibemaksu laekumine soodusmäärade tõusu arvel või tulu sõiduauto erisoodustuse piirmäära tõstmiselt. Mittemaksulistest tuludest võivad olla ülehinnatud tulu riigivara võõrandamisest ja dividenditulu riigiettevõtetelt. Eelarvet koostati põhimõttel, et kulude vajadusest ja nende mahust tulenevalt pandi paika tulud, mis aga pole tavapärane meetod," arvas Sõerd.

"Kulude osas on tõenäoliselt alahinnatud arvestuslikud kulud, ebapiisavaks võib osutuda ka valitsuse reservi suurus, erakorraliste olukordade eest ei ole keegi kaitstud.

Eelarvepoliitika peaks looma eeldused majanduse edasiseks kasvuks ja ekspordi arenguks. Välisturistide majutusteenus on teenuse eksport, meil aga rakendatakse 5%-st maksumäära ja nüüd tõuseb see 9%-le, see on üks näide selle kohta, et maksupoliitiline otsus on valesti valitud.

Ettevõtete kulusid suurendavad ka sõiduautode erisoodustuse piirmäära tõstmine, töötuskindlustusmaksete tõstmine, täiendavate maksumeetmetega kaasneb ebasoovitav inflatsiooniline mõju."