
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallase arvates tuleks maailma praeguse majandusolukorra taustal tagada Euroopas piiriülene järelevalve ning kindlasti peaks Eestil olema õigus järelevalveks Swedbanki üle.
Kallas rääkis täna hommikul Päevaleht Online'iga kohtudes, et Eestile oleks väga vajalik saada ametlik ligipääs Rootsi pangale. Samas möönis Kallas, et riigid ei ole eriti varmad oma andmeid jagama.
“Teatud kultuuriga maade jaoks ei ole probleem olla läbipaistev, aga osade jaoks on tegemist väga intiimse informatsiooniga,” selgitas Kallas ning lisas, et selline suhtumine võib kunagi vägagi valusalt kätte maksta.
Euroopa Komisjoni asepresidendi sõnul ei tea hetkel veel keegi, mis lähiajal majanduses toimuma hakkab, eriti näiteks jaekaubanduses. Kallase kinnitust mööda ei ole enam ammu ka küsimust, mida teha rahahädas siplevate pankadega – kas lasta neil kokku kukkuda või hakata päästma – see on juba otsustatud, kuid pankade päästmine on väga kallis lõbu.
Üks tee, mille paljud riigid on olukorra leevendamiseks valinud, on hoiuste tagamine, kuid siin tuleb hoolega kaaluda, millises ulatuses hoiuseid garanteerida ning mis veelgi olulisem – kellele.
Kallas kinnitas, et hetkel toimub maailmas suur ümberjagamine ja seda lausa tundide ja päevadega. “Valitsused on õppinud reageerima tohutult kiiresti ja ajamäärus on siin ülioluline,” tõi Kallas välja ühe positiivse näite olukorra lahendamise teel.
Uus majanduslik kultuur pöörab Kallase arvates nüüd pankade investeerimispoliitika mõneks ajaks klassikalisema ja konservatiivsema suuna poole.
Ajaks kui suurem kriis on mööda saanud, ennustab Kallas arutelusid teemal, kes on süüdi ja kuhu raha kadus. “Tuleb kõvem klaarimine,” sõnas Kallas.
Ilm täpsemalt