reede,  3. september 2010 Logi sisse A+A-

Erametsaomanikud näitasid valmisolekut euroraha aktiivselt kasutada

Erametsaomanikud ja metsaühistud said sel sügisel esmakordselt taotleda Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames makstavat toetust metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks.

meeldib | ei meeldi
Hetlin Villak, toimetaja 21. november 2008 11:09

29. septembrist kuni 24. oktoobrini kestnud uute eurotoetuste taotlusvoorus laekus SA-le Erametsakeskus (EMK) ühtekokku 767 taotlust kogusummas 132,6 miljonit krooni.
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks on 2008. aasta eelarves raha 30 miljonit krooni, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks seitse miljonit krooni.

Metsaühistutelt laekus kaheksa taotlust summas 5,8 miljonit krooni.
Füüsilisest isikust erametsaomanikud esitasid 535 taotlust (52,7, miljonit krooni), juriidilisest isikust erametsaomanikud 143 taotlust (59,4 miljonit krooni) ja FIE-d 81 taotlust (14,7 miljonit krooni).

Konkurentsitult enim, 745 taotlust summas 129,9 miljonit krooni esitati metsa majandusliku väärtuse parandamiseks.
Neist 108 taotluses ootavad metsaomanikud abi metsatehnika ja metsatarvikute soetamisel.
Et tehnika on kallis, oli suurim ka sellest valdkonnast esitatud toetuste rahaline maht –107,7 miljonit krooni.

Hooldusraiet kuni 30-aastases puistus soovivad taotlejad teha 5412,1 hektaril, kasvavate puude laasimist metsa tootmispotentsiaali tõstmiseks 424,7 hektaril ja metsa uuendada 108,2 hektaril.

Kahjustatud metsa taastamise toetust sai taotleda loodusõnnetuses või tulekahjus kahjustatud metsa taastamiseks.
Abikõlbulikud tegevused olid uue metsakultuuri rajamine, looduslikule uuenemisele kaasaaitamine ja metsakultuuri hooldamine.
Esitati 10 taotlust summas 557 601 krooni.
Taotletava toetuse summast ligi poole moodustab juba rajatud metsakultuuri hooldamine, mida plaanitakse teha 118,2 hektaril.

Metsatulekahju ennetamise toetust said taotleda metsaomanikud, kelle mets asub suure või keskmise metsade tuleohuga piirkonnas, nagu Harju, Ida- ja Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Tartu, Võru, Lääne ja Valga maakond.
Esitati 12 taotlust summas 2,2 miljonit krooni, et tähistada tulekaitseobjekte, hoida korras tuletõrje veevõtukohale juurdepääsuteid, rajada või hoida korras mineraliseeritud tuletõkestusribasid või –vööndeid ning rajada ja tähistada suitsetamis- ja lõkketegemiskohti.

Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks on 2008. aasta eelarves raha 30 miljonit krooni, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks seitse miljonit krooni.
EMK juhatuse liikme Eve Rebase sõnul ületab toetustaotluste maht eelarves plaanitut väga suurel määral, tuues väga selgelt esile sektori investeeringuvajaduse.

EMK juhatuse liige Jaanus Aun kahtleb, kas raha teistelt meetmetelt juurde saab.
Samas on Aun arvamusel, et toetuse tahtjate hulk on esimesel aastal tõenäoliselt suurem, kuna toetust makstakse kahe aasta tööde kohta.
„Võiks kaaluda järgmiste aastate arvelt selle aasta taotluste suuremat finantseerimist. Selleks on aga vaja põllumajandusministri otsust,“ lisas ta.

EMK Euroopa Liidu toetuste üksuse juhi kohustäitja Triin Suur selgitab, et taotluste menetlemisega on alustatud ja kui neis avastatakse puudusi, tehakse taotlejale järelepäring, milles palutakse vajakajäämised kõrvaldada.
Toetuste otsuste tegemiseks on EMK-l aega 80 tööpäeva – seega kuni 19. veebruarini 2009. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta saadetakse taotlejale teade.
Toetuse saajad avalikustatakse erametsanduse portaalis kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

Selle artikli kohta ei ole veel arvamust avaldatud Palun logige arvamuse avaldamiseks sisse!

Seotud

Reklaam


Ministeerium: saime Aarelt kalandusfilmi esialgse, mitte lõppversiooni

Põllumajandusministeeriumi teatel ei vasta tõele Juhal Aare väide, et kalandusteemaline film valmis kolm kuud enne tähtaega, kuna lõppversiooni pole ministeerium siiani saanud.

Avalda arvamust

Arvamus

Eesti


Tallinn




Välismaa


Majandus


Kultuur


Melu


Sport



Novaator

Eestlased töötavad välja suguhaiguste kiirtesti

Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.

Suusapuhkus mägedes on treenimata südamele ohtlik

Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.

Trenni tegemise võime on päritav

California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.

Mereloomade levik viitab läbi Antarktise viinud mereteele

Väikesed merepõhja kinnituvad loomakesed aitavad teadlastel mõista kokkuvarisemisohus Lääne-Antarktise jääkilbi stabiilsust minevikus.

Miks vanaema sama lugu korduvalt räägib

Ilmselt on kõik kogenud seda, et vanad inimesed kipuvad ühele inimesele sama lugu mitu korda rääkima.


Ärileht


Eesti Mälu


Blogid

Sekeldaja

Enimloetud

Viimased
Enimloetud
Enim arvamusi

Küsitlused

Euro eel saavad majapidamised hindade ümber arvutamiseks eurokalkulaatorid ja eurodega tutvumiseks plasteurod. Kas peate nimetatud meetmeid vajalikuks?


Arhiiv

Sudoku

sudoku Sudoku on loogikal põhinev numbrimäng
Mängi sudokut

Ilm

Päev tuleb üksikute selgimistega. Sajab vihma. Puhub loodetuul 9-15, puhanguti 18, rannikul ku... 9 °C vihm
Ilm täpsemalt
© Eesti Päevalehe AS 1998-2010   Reklaam/Advertising  
Saada kuulutus   Tingimused   EALL