"Vastupidiselt mõnele turuanalüütikule ei arva me, et valuuta devalveerimine on kaartidesse kirjutatud," selgitas Cebeci finantsuudiste agentuurile Bloomberg. "Arvame hoopis, et tegelikult on valitsuse otsus välisabi otsida oli õigeaegne samm, et valuutakomitee süsteemi päästa," lisas ta, viidates lati fikseeritud kursile.

Ka Läti keskpank on kinnitanud, et lati ja euro kursi muutmine poleks IMFilt laenu saamise tingimusena aktsepteeritav, lisades, et keskpank ei osaleks sellistel kõnelustel.

Läti peab praegu läbirääkimisi IMFilt ja ELilt abi saamiseks. Riik võib taotleda kuni 3 miljardit eurot (pea 47 miljardit krooni), et majandust käigus hoida, kirjutas Bloomberg.

"Läti küsib tõenäoliselt natuke rohkem, 2 miljardit eurot või 2,5 miljardit eurot kuni 3 miljardit eurot," rääkis Läti rahandusminister Atis Slakteris intervjuus Bloombergile, kommenteerides SEB panga Läti haru hinnangut, et Lätil võib vaja minna 2,1 miljardit dollarit (25,3 miljardit krooni).

IMFi kriisiabi on seni saanud Ungari, Ukraina, Island, Serbia ja Pakistan, läbirääkimisi peavad praegu veel Valgevene ja Türgi. Economisti teabekeskuse hinnangul võib Läti saada IMFilt ja ELilt peaaegu 60 miljardit krooni abi, juhul kui Lätile antakse majanduse suurust arvestades proportsionaalselt sama palju abi kui Ungarile.

Läti majanduslangus on üle 27 Euroopa Liidu liikme kõige järsem, kolmandas kvartalis kahanes SKP 4,2 protsendi võrra võrreldes mullu sama ajaga. Slakterise sõnul võib järgmise aasta langus olla Baltimaades kuni 5 protsenti, samas kui valitsuse prognoos näeb 1protsendilist langust.

"Baltimaad, eriti Eesti ja Läti, mis tegid läbi kõige suurema kasvu, seisavad silmitsi järsu langusega," kirjutas oma analüüsis Nordea globaalmajanduse peaökonomist Helge Pedersen. Swedbank teatas möödunud nädalal, et ootab Läti majanduse kahanemist tuleval aastal 4 protsendi võrra.