Kuigi Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank on oma kasvuprognoosi poole võrra alandanud, ei näi majanduse Läänemerest Musta mereni ulatuva täieliku hävingu hirmud enam kuigi realistlikud. Kõige tõenäolisem on, et kogu Ida-Euroopal seisab ees aasta või paar väga tagasihoidlikku või olematut kasvu. Vapustused ootavad ajakirja hinnangul maid, millel on kõige ebakindlamad finantssüsteemid ja mille eelarved on kõige rohkem tasakaalust väljas. Välismaailm – IMF, Euroopa Liit ja Euroopa Keskpank – on tarviduse korral nõus aitama ja ka enne seda, kui probleemid turgudele jõuavad (millest võib olla rohkemgi kasu).

Euroopa Keskpank on juba avanud 10 miljardi eurose krediidiliini Poolale, mille rahvusvaluuta zlott on sel kuul järsult langenud. Ungari keskpank suutis isegi oma baasintressimäärasid kärpida 11,5% pealt poole protsendipunkti võrra (võrdluseks: Euroopa Keskpanga baasintressimäär on praegu 3,25% ning selle langemist oodatakse), kuna sai 25 miljardit dollarit (304 miljardit Eesti krooni) rahvusvahelist kriisiabi. Välismaised kommertspangad on oma Ida-Euroopas asuvaid tütarettevõtteid samuti toetanud – andsid ju nemad riskantseid laene, mis puhusid suuremaks praegu lõhkenud kinnisvaramulle ja finantseerisid Läti ja Bulgaaria taoliste riikide kaubandusdefitsiite.

Ida-Euroopa suurimad murelapsed on praegu Bulgaaria ja Rumeenia, mis on ELi kõige vaesemad ja mida valitsetakse kõige halvemini. Pühapäeval valimisi pidava Rumeenia kaubandusdefitsiit on praegu 14% SKPst ning prognooside kohaselt võib riigi majandus kasvada tuleval aastal üksnes 0,9% võrra. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) hinnangul võib riigi vabal kursil liikuv rahvusvaluuta olla 19% võrra ülehinnatud. Eelseisvad valimised on Rumeenias kaasa toonud populistliku riigi kulude laine, mis viivad eelarvepuudujäägi aasta lõpuks Economisti andmeil 3,9% lähedale. Ükskõik milline koalitsioon valimistele järgneb, jäävad tõsised majandusreformid veel kaugele.

Euroopa Liit jättis sel nädalal Bulgaaria ilma 220 miljonist eurost (3,44 triljonist kroonist) toetustest, kuna riik pole suutnud korruptsioonile küllalt tõhusalt päitseid pähe panna, kirjutas ajakiri Economist. Kuid vähemalt on Bulgaaria fiskaalne positsioon Economisti hinnangul tugev: riigil
on kaelas väga vähe välislaene ja eelarve on ülejäägis. Kuid asjaolu, et kohalik raha lev on euroga jäigalt seotud, välistab võimaluse raha devalveerida, et ekspordi konkurentsivõimet toetada. Bulgaarial on praegu veerandi aasta sisemajanduse koguprodukti suurune jooksevkonto puudujääk, mis on üsna hirmus.