Parex panga omanikud Valeri Kargin ja Viktor Krassovitski loobusid oma allesjäänud osalusest Parex pangas Läti riigi kasuks.
"Pärast seda, kui valitsus võttis enda kontrolli alla 51% Parexi aktsiatest, ei peatunud raha väljavool, ei residentide ega mitteresidentide kontodelt. Tulemusena jätkus panga likviidsuse langus, klientide usaldus langes. Seetõttu on sellises olukorras vaja kiireid ja otsustavaid tegusid," selgitas sammu Läti rahandusminister Atis Slakteris, kirjutas biznews.lv.
Kargin ja Krassovitski kaotavad oma kohad panga juhatuses ja riik nimetab nende asemele oma esindajad. Ühtlasi loobus Läti Hüpoteegi- ja Maapanga juhatuse esimees Inesis Feiferis juhtimast Parexit ja Läti valitsus otsib pangale uut juhti.
Peaminister Ivars Godmanise sõnul loobus valitsus koostööst osanike Kargini ja Krassovitskiga, kuna nad ei täitnud oma lubadusi, mis olid andnud. Kaks panga asutajat pidid kreeditoridele selgitama, et valitsus maksab sündikaatlaenu panga eest, kui pank seda teha ei suuda, ent Kargin ja Krassovitski seda ei teinud. "Nad ei teinud seda, mis oli kokku lepitud, mis oli nende pädevuses," ütles Godmanis, "Kuu aega on piisav aeg, et seda tingimust täita." Küsimusele, mis saab siis, kui sündikaatlaene pakkunud kreeditorid keelduvad Läti valitsusega koostööd tegemast, vastas Godmanis: "See tähendaks panga sulgemist."
Tallinna linnavolikogu kinnitas täna linna 2011.aasta eelarve mahus 7,23 miljardit krooni, sotsid tunnistavad, et volikogu käitus kummitemplina ja lähikuudel tuleb linnal siiski eelarvet detailsemaks kirjutada.
Kui inimene metsa ära kaob, on tema leidmine väga keerukas. Nüüd on teadlased loonud arvutimudeli, mis võtab arvesse ümbritseva looduse iseärasusi ning pakub välja, kust võiks otsitava kõige tõenäolisemalt leida.
Googlei täiendatud otsingumootor pakub kasutajale tulemusi ja otsingusoovitusi juba otsingu sissetrükkimise ajal.
Kaks inimest või kolp?
Ajakirjas Neurology ilmunud artiklis väidavad teadlased, et vananemisega seotud mäluprobleemid kimbutavad mehi 1,5 korda sagedamini kui naisi.
Imetajate suure ajumahu taga on pigem ema hoolitsus kui kiire ainevahtus, leidsid Londoni University Collegei ja Cambridgei ülikooli teadlased.
Ilm täpsemalt