Miljonid dollarid kadunud
Kuigi Äripäeva käsutuses on andmed, mille kohaselt Põhja-Eesti Panga külmutatud kontodelt Venemaa Välismajanduspangas on opereeritud näiteks 25. juunil 1998 ja 30. märtsil 1999, eitab Ühispank seda.
Ühispanga president Ain Hanschmidt ja peadirektor Lembit Kitter ei soovinud eile õhtuks vastata raha kadumisega seotud küsimustele, mille Äripäev esitas juba eelmisel reedel.
“Mõned panga inimesed on sellega tegelenud, kuid selliseid operatsioone pole Ühispank teinud,” teatas Ühispanga pressiesindaja Eero Raun. “Informatsiooni konfidentsiaalsuse tõttu ei saa kommenteerida.”
Aktsiaseltsi Baltic Computer Systems direktor Ants Sild ütles, et tema oleks pettunud, kui VEBis külmutatud raha jagataks valikuliselt ja mitte kõigi kreeditoride vahel. “Oleme VEBis külmutatud ligi 11 000 USD küll bilansist välja kandnud, kuid sooviks seda ikkagi tagasi, sest tegemist on meie ettevõtte rahaga,” rääkis Sild.
ASi Imbi juht Vambola Kolbakov, kes nõuab Ühispangalt kohtu kaudu üle 50 miljoni krooni VEBi jäänud raha, lausus, et tema hinnangul on raha kadumise näol tegemist kriminaalse juhtumiga.
Järgmisel nädalal hakkab raha kadumist VEBis külmutatud arvetelt arutama Eesti Panga nõukogu, sest riigikogu asutas 1992. aastal Eesti Panga juurde külmutatud raha haldamiseks riikliku VEB Fondi.
Nõukogu liikme Kalle Jürgensoni sõnul on Eesti Panga juhtkond püüdnud nõukogu VEB Fondi tegevuse kontrollimisest eemale hoida. “Mulle püüti tänavu kevadel selgitada, et VEB Fondi tegevus pole nõukogu asi,” rääkis Jürgenson. “Üksnes minu tungival nõudmisel võeti fondi dokumentidega tutvumine 13. juunil toimuva nõukogu istungi päevakorda.”
1999. aasta märtsini rahandusministrina töötanud Mart Opmann, kes oli ka külmutatud raha Venemaalt kättesaamiseks moodustatud VEB Fondi nõukogu liige, ütles, et tema ametisoleku jooksul ei teavitanud Eesti Panga president ja VEB Fondi nõukogu esimees Vahur Kraft teda VEBis külmutatud summade vähenemisest.
“64 miljoni USD suuruse Eesti pankade nõude vähenemine sai toimuda alles märtsikuus pärast uue valitsuse ametisse asumist,” rääkis Opmann. “Ma ei usu, et Kraft oleks mind varasemate muutuste korral teavitamata jätnud.”
1999. aasta juunis riigikogule esinedes teatas Kraft, et VEB Fondis arvel olevate Eesti pankade ja nende klientide nõuete jääk on umbes 30 miljonit USD.
Fondi juhataja Vladimir Mihhailov parandas oma ülemust, öeldes, et raha on sihtasutusse jäänud umbes 20 miljonit USD.
Krafti selgituste kohaselt vähenes VEB Fondi koondatud nõuete summa kahesugustel põhjustel. Esiteks, lisaks Eesti residentide nõuetele sattus VEB Fondi selle moodustamisel palju mitteresidentide nõudeid, mis tänaseks on üle antud mitteresidentide asukohariikidele.
Teiseks, osa ettevõtteid võttis oma VEB Fondis registreeritud sertifikaadid välja ning on raha omal käel VEBist välja nõudnud.
Kuid Äripäeva andmetel ei saa Krafti selgitus puudutada Eesti pankade kliente, kes arveldasid pankade korrespondentarvete kaudu, sest neil polnud võimalik ilma Eesti pankade vahenduseta oma raha Moskvast kätte saada, kuivõrd neil puudusid oma arved VEBis.
Äripäevale teadaolevalt pole Eesti pankade kliendid VEBist raha saanud.
Raha võisid Moskvast ilma Eesti pankade vahenduseta kätte saada peamiselt vaid liidulise alluvusega ettevõtted, kes omasid VEBis oma korrespondentarvet.
1992. aasta 13. jaanuaril külmutas Venemaa Ülemnõukogu presiidium oma otsusega VEBis ligi 64 miljonit USA dollarit Eesti Panga ja UBB raha.
Finantsraskustesse sattus üle kolmesaja Eesti ettevõtte, kelle raha oli korrespondentkontodel VEBis.
1993. aasta 20. jaanuaril asutas riigikogu Eesti Panga juurde külmutatud raha kättesaamiseks riikliku VEB Fondi, mille ülesandeks oli leida lahendusi Eesti pankade, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute nõuete rahuldamiseks. Eesti pankade päästmiseks lülitati VEB Fondi ka ettevõtted, kellel polnud VEBis korrespondentarvet, kuid kes arveldasid Eesti Panga ja UBB korrespondentarvete kaudu VEBis.
Riigikogu otsusega nende ettevõtete raha, kes arveldasid Eesti pankade korrespondentkontode kaudu VEBis, külmutati ning arvati ettevõtete nõusolekut küsimata VEB Fondi sertifikaatide nimekirja.
Selleks, et vabastada Eesti Pank kohustustest oma klientide ees, moodustati Eesti Panga välisoperatsioonide osakonnast Põhja-Eesti Aktsiapank, mis võttis üle VEBis külmutatud Eesti Panga konto.
1993. aasta 30. märtsil VEBile saadetud memorandumis kirjutab toonane Eesti Panga asepresident Vahur Kraft, et külmutatud arvetel on 31,244 USD Põhja-Eesti Aktsiapanga ja 32,431 miljonit USD Balti Ühispanga ehk UBB raha. Kokku seega ligi 64 miljonit dollarit.
