reede,  3. september 2010 Logi sisse A+A-

Göran Lind, Riksbanki juhatuse nõunik: Devalveerimine pakub ajutist kergendust

17 arvamust

Rootsi keskpanga ökonomist ütleb, et sõltumata sellest kas valida devalveerimine või deflatsioon, tuleb ajada ikkagi ühesugust distsiplineeritud poliitikat.

meeldib | ei meeldi
Mikk Salu, toimetaja 04. veebruar 2009 10:20

Göran Lind: "Kõigepealt ütlen kohe, et ei taha osaleda Eesti arutelus, seepärast räägin eelkõige üldisest teooriast ja Rootsi kogemusest.
1970-ndatel ja 1980-ndate alguses devalveeris Rootsi oma krooni viis korda. Seda selleks, et kompenseerida tõusvaid palku ja kulutusi. See aga ei lahendanud probleemi, tegu oli ajutise abinõuga. Järgneb inflatsiooni kasv ja palgasurve tuleb tagasi.

Rootsi probleem oli konkurentsivõimetu ja vanamoodne tööstus. Devalveerimine vähendab vajadust tööstust ja äri moderniseerida, nii et produktiivsuse kasv jääb madalaks, see on aga lõppkokkuvõttes ainuke jätkusuutlik tee, millega võimalik elatustaset tõsta. Kui vaadata Rootsit sellest perioodist, siis tuleb see tendents välja.
Ujuv valuutakurss (see on praegu näiteks Rootsis – toim.) annab riigile leevendust lühiajaliselt, kuid ainult siis, kui sellega kaasnevad väga ranged poliitilised meetmed (fiskaalpoliitika ja intresside osas, palgapoliitikas), sest risk, näiteks inflatsioonirisk, on endiselt kõrge.
Kokkuvõttes võib öelda, et pole vahet, kas sul on fikseeritud kursiga valuuta või vabalt ujuv valuuta, mõlemal juhul tuleb fiskaalpoolel järgida väga kindlat poliitikat: inflatsioonivastane tegevus, palkade kontroll ja intressimäärad. Kui sa pead neid asju niikuinii tegema, siis tasuks hoida fikseeritud kurssi.

Võtame kas või näite Taanist, kes praegu hoiab intressimäärasid väga kõrgena, et säilitada oma krooni ja euro vahetuskurssi. Rootsis on asi teistmoodi, sest enamik rootslasi ei poolda euroga liitumist."

Selle artikli kohta on võimalik lugeda 17 arvamust Palun logige arvamuse avaldamiseks sisse!

Seotud

Reklaam


Arvamus

Eesti


Tallinn




Välismaa


Majandus


Kultuur


Melu


Sport



Novaator

Nisu genoom sai lõpuks sekveneeritud

Teadlased suutsid sekveneerida nisu äärmiselt keerulise genoomi. Nüüd saavad aretajad hakata seda infot kasutama enam kui kolmandiku maailma rahva jaoks üheks põhitoiduks oleva teravilja saagikuse parandamiseks.

Lähitulesid pole tulevikus vaja

Prantsuse ettevõte Valeo on töötanud välja intelligentse täistulede juhtimise süsteemi, mis vabastab autojuhid vajadusest vastutuleva auto lähenedes lähituledele ümber lülituda.

Eestlased töötavad välja suguhaiguste kiirtesti

Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.

Suusapuhkus mägedes on treenimata südamele ohtlik

Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.

Trenni tegemise võime on päritav

California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.


Ärileht


Eesti Mälu


Blogid

Enimloetud

Viimased
Enimloetud
Enim arvamusi

Küsitlused

Täna õhtul kell 21:30 toimub A. Le Coq Arenal Eesti - Itaalia EM-valikmäng. Kes mängu võidab?


Arhiiv

Sudoku

sudoku Sudoku on loogikal põhinev numbrimäng
Mängi sudokut

Ilm

Päev tuleb üksikute selgimistega. Sajab vihma. Puhub loodetuul 9-15, puhanguti 18, rannikul ku... 9 °C vihm
Ilm täpsemalt
© Eesti Päevalehe AS 1998-2010   Reklaam/Advertising  
Saada kuulutus   Tingimused   EALL