Lõplikust muttavajumisest pääseda üritav SAS vallandab ligi pooled töötajad, kärbib lennuplaani samavõrra väiksemaks ja jääb lendama peamiselt kodumaisele turule.
Eelmisel aastal rekordkahjumisse jäänud SASil tuleb turul ellujäämiseks kokku hoida neli miljardit Rootsi krooni, kirjutavad Dagens Industri ja Dagens Nyheter.
Kokkuhoiumeetmed on radikaalsed. „Peamine eesmärk on keskenduda nüüd sellele, mida me teeme kõige paremini – teenindada meie põhjamaist koduturgu ja meie tuumkliente, ärireisijaid,“ rääkis SASi juhatuse esimees Mats Jansson Dagens Industrile.
Lennuplaanis olevate reisisihtide arvu vähendatakse 40% võrra ja alles jäetakse ainult firmale tasuvamad marsruudid. Enim kärbitakse puhkusereiside sihtkohtade arvu ning alles jäetakse ärireiside marsruudid.
SASi lennukiparki tabab samuti harvendamine - maa peale jäetakse 10% lennukitest.
SAS võtab radikaalselt ette ka koondamise – ametist jääb ilma 8600 inimest ehk 38% töötajaskonnast. Pärast koondamisi jääb SAS-is ja selle tütarettevõtetesse alles 14 000 töötajat.
Allesjäänud töötajad peavad leppima palgakärbetega – pilootide töötasusid on juba vähendatud, salongipersonalil seisab palgalangus veel ees.
SAS teatas eile, et müüb maha tütarettevõtted Estonian Airi, Air Greenlandi, Spiriti, Skywaysi, Cubici ja Trusti.
Varem oli juba teatatud Spanairi ja Air Balticu müügist.
Tallinna linnavolikogu kinnitas täna linna 2011.aasta eelarve mahus 7,23 miljardit krooni, sotsid tunnistavad, et volikogu käitus kummitemplina ja lähikuudel tuleb linnal siiski eelarvet detailsemaks kirjutada.
Kui inimene metsa ära kaob, on tema leidmine väga keerukas. Nüüd on teadlased loonud arvutimudeli, mis võtab arvesse ümbritseva looduse iseärasusi ning pakub välja, kust võiks otsitava kõige tõenäolisemalt leida.
Googlei täiendatud otsingumootor pakub kasutajale tulemusi ja otsingusoovitusi juba otsingu sissetrükkimise ajal.
Kaks inimest või kolp?
Ajakirjas Neurology ilmunud artiklis väidavad teadlased, et vananemisega seotud mäluprobleemid kimbutavad mehi 1,5 korda sagedamini kui naisi.
Imetajate suure ajumahu taga on pigem ema hoolitsus kui kiire ainevahtus, leidsid Londoni University Collegei ja Cambridgei ülikooli teadlased.
Ilm täpsemalt