"Kui praeguste näitajatega pole võimalik säilitada fikseeritud vahetuskurssi, siis lõppkokkuvõttes toimub valuutakriis," vahendas endist rahandusministeeriumi ametnikku ja praegust New Yorgi ülikooli professorit Nuriel Rubinit Vesti.ru. "Balti riikide ja Bulgaaria valuutad on erilise surve all."

"Balti riikide ja Bulgaaria jooksevkonto puudujääk tekitab täiendavat ohtu panganduses ja eluasemeturul," märkis Rubin.

"Arvestades majandusolukorra halvenemistendentsi, siis vahetuskursi fikseerimine muutub järjest problemaatilisemaks ja riigis algab valuutakriis," tõdes Rubini. Ta põhjendas oma teooriat sellega, et kolmel Balti riigil ja Bulgaarial on suured välisvõlad.

Balti riikide valuutakursid on viimastel aastatel olnud fikseeritud euroga. Lätis on see kurss 0,7 latti, Eestis 15,64 Eesti krooni ja Leedus 3,4528 litti.

Bulgaaria rahvusvaluuta fikseeritud kurss euro suhtes on 1,95 leid ühe euro eest. Rahvusvahelise Valuutafondi järgi on Bulgaaria 2008. aasta teisel poolel kulutanud 16 protsenti välisvaluutareservidest. Läti valuutareserv vähenes 2008. aasta teisel poolel 20 protsenti, Leedu oma 13 protsenti ja Eesti oma vaid 5 protsenti.

"Ülisuure maksebilansiga jooksevkonto puudujääk, fikseeritud vahetuskurss, samuti muud piirangud - see on lihtsalt viletsuse valem," sõnas Rubini.

Rubini ütles, et Rahvusvaheline Valuutafond tegi vea, lubades Lätil säilitada laenu andmisel fikseeritud kurss euro suhtes.

"Rahvusvaheline Valuutafond pidi vabastama valuutakursi likviidsusest, nagu tehti Ida-Aasias ja teistel uutel kriisimaadel," väitis Rubini.

Probleemid on ka SRÜ riikidel. Eile devalveeris oma valuuta Kasahstan. Vene rubla kurss dollari suhtes on langenud alates augustist 35 protsenti. Valgevene devalveeris jaanuaris oma valuutat. Ukraina grivna on kaotanud 40 protsenti oma väärtusest dollari suhtes viimase poole aasta jooksul.