„Kõigepealt Eesti on võtnud kohustuse täita eurotsooniga liitumise eelduseks olevad kriteeriumid saada rahaliidu täisliikmeks. Ühepoolne kokkulepitu rikkumine oleks pretsedenditu, tooks kaasa usalduse kaotuse ja võimalik ka et Euroopa komisjoni poolsed sanktsioonid,” ütles Sõerd Päevaleht Online’ile.

Tema hinnangul võiks euro ühepoolne kasutuselevõtt teadmata ajaks edasi lükata täisliikmeks saamise perspektiivi ja ainult täisliikme staatus võimaldab Eestil osaleda eurotsooni otsustusprotsessis, nii Euroopa keskpankade süsteemis kui Eurogrupis, kuhu kuuluvad eurotsooni rahandusministrid.

„Eurotsooni täisliikmeks saamise eelduseks on 2-aastase kohustusliku vahetuskursimehhanismi läbimine ja kõigi Euroopa liidu Maastrichti kriteeriumide täitmine;” rääkis Sõerd. „Kohustusliku vahetuskursimehhanismi liikmeksoleku aeg sai läbitud 2006. aasta juunis ja pärast seda on iga eurotsooniga liitumisega viivitatud aasta kaotatud aasta. Nii on 1. jaanuar 2007, 1. jaanuar 2008 ja 1. jaanuar 2009 kaotatud aastad ja seda eelkõige suutmatuse tõttu täita inflatsioonikriteeriumit.”

Siinkohal tuleb Sõerdi sõnul arvestada ka sellega, et nii eelarve- kui inflatsioonikriteeriumi täitmine peab olema jätkusuutlik. „Kui näiteks inflatsioonikriteeriumi referentväärtus eelmistel aastatel oli 3-4% vahemikus siis jätkusuutlikkuse põhimõte tähendab, et inflatsioon peab jääma referentsväärtuse lähedale ka järgmistel aastatel, mitte nii et kasvab järgmistel aastatel 11%-ni nagu meil oli 2008. aastal,” selgitas Sõerd.

„Eurotsooni täisliikmeks saamine on ilmselgelt üks suuremaid lähiaja väljakutseid, üks olulisemaid eelduseid kiiremaks majanduskriisist väljatulekuks ja eelduseks et taastuks investorite usaldus siinse majanduspiirkonna vastu,” lisas ta.