Eesti Panga president Andres Lipstok ütles, et keskpangal kulub euro kasutuselevõtu ettevalmistustele aasta.
„Eesti Panga hinnangul täidab Eesti 2009. aasta lõpus suure tõenäosusega kõigi Maastrichti kriteeriumide väärtused, sh seni probleemiks olnud inflatsioonikriteeriumi oma," sõnas Lipstok peaminister Andrus Ansipi ideed liituda euroga alates järgmise aasta 1. juulist kommenteerides.
"Maastrichti kriteeriumide täitmisele peavad andma oma hinnangu Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank, kes koostavad selleks ühildumisaruanded. Aruande põhjal esitab Euroopa Komisjon ettepaneku Euroopa Liidu Nõukogule, kas liikmesriik on valmis ühinema euroalaga. Otsuse euroala laienemise kohta teeb Euroopa Liidu Nõukogu majandus- ja rahandusministrite koosseisus (ECOFIN), konsulteerides enne seda ka Euroopa Ülemkoguga. Järgmine korrapärane ühildumisaruanne on plaanis järgmise aasta alguses, kuid igal riigil on õigus küsida ka eraldi hindamist."
"Tehniliste ettevalmistuste poolelt on Eesti Panga jaoks aasta piisav aeg, et euro kasutuselevõtuks valmistuda," lisas Lipstok.
Peaminister käis täna valitsuse pressikonverentsil välja idee, mille kohaselt võiks Eesti Euroopa Komisjonilt ja keskpangalt tellida vajaliku hindamise juba sel aastal ning proovida seega eurotsooniga ühineda juba 1. juulist 2010.
Eilses Ärilehes ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross, et Eesti täidab väga suure tõenäosusega selle aasta lõpus kõik Maastrichti kriteeriumide väärtused ja seetõttu on võimalik, et euro tuleb Eestis kasutusele 2011. aastal.
Põllumajandusministeeriumi teatel ei vasta tõele Juhal Aare väide, et kalandusteemaline film valmis kolm kuud enne tähtaega, kuna lõppversiooni pole ministeerium siiani saanud.
Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.
Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.
California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.
Väikesed merepõhja kinnituvad loomakesed aitavad teadlastel mõista kokkuvarisemisohus Lääne-Antarktise jääkilbi stabiilsust minevikus.
Ilmselt on kõik kogenud seda, et vanad inimesed kipuvad ühele inimesele sama lugu mitu korda rääkima.
Ilm täpsemalt