"Põhimõtteliselt on võimalik liituda ka 1. juulist 2010, aga selle eelduseks on kõigi kriteeriumite täitmine. Inflatsioonikriteeriumi täidame me tõenäoliselt käesoleva aasta lõpuks ära ja siis edasine sõltub riigi enda otsustest," sõnas Sõerd.

Sõerd viitas aprilli alguses avalikustatavale rahandusministeeriumi prognoosile, milles "ministeerium tõenäoliselt teatab, et inflatsioon langeb aasta lõpus n.ö raske maandumise tagajärjel allapoole kriteeriumi (Maastrichti inflatsioonikriteeriumi - toim) referentsväärtust".

See tähendab, et Eesti peab kindlasti täitma eelarvekriteeriumi ning valitsussektori eelarve defitsiit ei või ületada kolme protsenti riigi SKP-st.

"Ilmselt veebruaris lisaeelarvega vastu võetud kärbetest ei piisa ja väga suur risk eelarve tasakaalule on töötukassa halvenev olukord. Ta juba praegu halveneb iga päev, ta toodab valitsussektorile defitsiiti. Pärast 1. juulit, kui jõustub töölepinguseadus, väljamaksed suurenevad. Nii et riskid on üleval," sõnas Sõerd.

"Eelarve positsiooni parandamiseks on kaks võimalust - kas suurendada tulusid või vähendada kulusid," lisas Sõerd.

"Kui riik tellib aasta lõpus erakorralise hindamise, siis komisjon vaatab kindlasti nii 2009. aasta kui ka 2010. aasta eelarvepositsiooni," ütles Sõerd. Seega peab esitamiseks sobilik olema nii selle aasta kui ka sügisel valmiv järgmise aasta eelarve.

Erakorralist hindamist on näiteks 2006. aastal tellinud Leedu, kes jäi siiski väga napilt euroala ukse taha.

Peaminister käis täna valitsuse pressikonverentsil välja idee, mille kohaselt võiks Eesti Euroopa Komisjonilt ja keskpangalt tellida vajaliku hindamise juba sel aastal ning proovida seega eurotsooniga ühineda juba 1. juulist 2010.