Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas kinnitas täna, et euroala laienemine peaks jääma Euroopa Liidus prioriteediks, kuid euroga liitumise kriteeriumeid pole Brüsselil kavas leevendada.
Kallase väitel pole kriteeriumeid kavas muuta eelkõige seetõttu, et sellega kaasnevad negatiivsed tegurid on mõjukamas kui positiivsed.
"Tingimuste leevendamist ei maksa oodata," märkis Kallas. "Reeglite muutmine on välistatud. Kui reegleid õgvendatakse, läheb protsess kontrolli alt välja."
Kallas rõhutas, et euro on valuutana pidanud majanduskriisile üsna hästi vastu. Tema sõnul on eelarvedefitsiidi kontrollimine aga eelkõige valitsuse käes.
Kallase sõnul on Euroopa Liidul olemas küll plaan majanduskriisiga võitlemiseks, kuid samas puudub piisav kompetents selle elluviimiseks.
Praeguste kriteeriumite järgi peab euroga liitumiseks olema valitsussektori eelarve puudujääk väiksem kui 3 protsenti SKP-st ja valitsussektori võlg väiksem kui 60 protsenti SKP-st; riik peab vähemalt kaks aastat hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena; inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist ja riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
Euroga on praeguseks liitunud kuusteist Euroopa Liidu liikmesriiki.
Põllumajandusministeeriumi teatel ei vasta tõele Juhal Aare väide, et kalandusteemaline film valmis kolm kuud enne tähtaega, kuna lõppversiooni pole ministeerium siiani saanud.
Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.
Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.
California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.
Väikesed merepõhja kinnituvad loomakesed aitavad teadlastel mõista kokkuvarisemisohus Lääne-Antarktise jääkilbi stabiilsust minevikus.
Ilmselt on kõik kogenud seda, et vanad inimesed kipuvad ühele inimesele sama lugu mitu korda rääkima.
Ilm täpsemalt