Arengufond avaldas eile ekspertide koostatud „tervikpaketi kriisi ületamiseks ja uuele edule aluse panekuks”. Mitmeleheküljelises riigikogule adresseeritud dokumendis tõdetakse, et Eesti majanduse lükkavad taas käima eelkõige uued investeeringud, mis muudavad siinse vananenud majandusstruktuuri vastavaks maailma uuele majanduskeskkonnale. Investeeringute ligimeelitamiseks peaks riik rakendama paindlikke meetmeid, mille seas on nii ametkondade suurem tugi eksportivatele ettevõtjatele kui ka praegu kehtiva maksusüsteemi uuendamine. Selleks soovitatakse vähendada kõrget tööjõuga seotud maksukulu, nihutades suurema raskuse kaudsete maksude peale. Näiteks nagu OECD-gi, soovitab ka Arengufond kinnisvaramaksu sisseseadmist.

Päästeplaani sihtgrupiks olevad riigikogulased jäid konkreetsete ettepanekute majandust parandava mõju osas pisut eri meelt. IRL-i esimees Mart Laar sõnas, et paljud plaani osad kattuvad erakonna olemasolevate seisukohtadega. „Mõnikord kardetakse, et näiteks sotsiaalmaksu lae kehtestamisega (üks dokumendis toodud soovitus – toim) saaks riik vähem maksutulu. Kuid pigem hakkaksime rohkem raha saama,” kinnitas ta, selgitades, et see aitaks ettevõtjatel luua rohkem töökohti. „Paljud ettepanekud on seotud ka asjaajamise lihtsustamisega, mis ei nõua üldse raha,” märkis Laar.

Ootused riigile liiga suured

Ka Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi ei näinud Arengufondi plaanis asju, mida seni poleks üldse arutatud. „Mul on hea meel, et paberis toetatakse maksualaseid ettepanekuid, mis on jäänud ühiskonnas arutatavate vastupidiste ideede varju,” viitas ta läbinähtavalt riigieelarve kärbete käigus tekkinud survele tööjõumakse pigem tõsta kui alandada. Samuti usub Ligi, et Arengufondi ekspertide ootused riigi rollile majanduse elavdamisel on liiga suured. „Ootus, et riik ütleb ette, kus valdkonnas asuvad tuleviku äriideed, on Eesti väiksuse juures lootusetu,” märkis Ligi.

Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni juht Eiki Nestor tõdes, et dokumendis kirjeldatud Eesti majanduse probleemid vastavad sellele, mida sotsid on juba aastaid rääkinud. Tööjõu maksustamise koha pealt on Nestoril aga teistsugune arusaam. „Peame loobuma uskumisest, et Eestisse investeeritakse peamiselt madalate maksude pärast. Põhjus peaks olema kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud,” sõnas Nestor. 

Arengufondi soovitused

•• Motivatsioonipaketid Eestisse investeerivatele ettevõtetele. Näiteks abi tööjõu koolitamisel, maa võimaldamine ja ka maksukulude kokkuleppeline vähendamine.

•• Dividenditulu väiksem maksustamine, sest praegune süsteem ei soosi investeeringuid uutesse ettevõtmistesse.

•• Tööjõu harimine – kõik koolituskulud maksuvabaks.

•• Tööjõumaksude üldine vähendamine koos töökohti loovatele ja säilitavatele ettevõtjatele tehtavate maksusoodustustega.

•• Riigi abi müügitöö parandamiseks tähtsamatel ja ka uutel ekspordi sihtturgudel.

•• Seda peaks aitama teha ka kõrgetasemeline esindusisik. Tema tööks oleks kujundada Eesti kui atraktiivse investeerimiskoha mainet ja teha otsest müügitööd. Esindusisiku käsutuses peaks olema ka välismajandusdiplomaadid ja oma büroo.