Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet teatas tänasel pressikonverentsil, et pank on vastu võtnud põhimõttelise otsuse 60 miljardi euro (936 miljardit Eesti krooni) väärtuses eurobondide ehk eurovõlakirjade ostmise osas. Sisuliselt on keskpanga poolt tegu uue raha emiteerimisega.

Lisaks sellele otsustas ECB täna ka baasintressimäära langetamise 1% juurde endise 1,25% pealt. Viimased nädalad on keskpanga nõukogu liikmed omavahel vaielnud kui kaugele võib eurointresse langetada ja millised võiksid olla alternatiivsed meetmed Euroopa majanduse turgutamiseks.

Raha juurdetrükk on siis lõpuks otsustatud alternatiivmeede. USA Föderaalreserv, Jaapani keskpank ja Inglise pank on sama asja juba teinud. ECB´d ongi vahel kritiseeritud, et nad on olnud ülejäänud suurtest finantsinstitutsioonidest aeglasemad ja ettevaatlikumad majanduskriisiga tegelemiseks.
Sakslaste vastuseis
Peamine põhjus selle taga on muidugi ülimõjukas Bundesbank, Saksamaa keskpank. Olles Euroopa keskpanga tähtsaim liige, on sakslased alati eelistanud ettevaatlikumat ja konservatiivsemat rahanduspoliitikat. Bundesbank jaoks oli juba ajal kui Deutchmark veel käibes, kõige olulisem asi inflatsiooni kontrolli all hoidmine.

Sakslastel võib siin alateadvuses meeles olla Weimari vabariigi aegne hüperinflatsioon ja majanduskaos, mis lõpus aitas kaasa ka natside võimule tulemisele. Nii on Saksa keskpankurid alati tähtsustanud inflatsiooni vastu võitlemist ja Bundesbank oli see, kes juhtimisel loodi jäigad Maastrichti kriteeriumid, sealhulgas inflatsioonikriteerium.

Uudisteagentuur Bloomberg kirjutab, et ka nüüd oli just Bundesbank president Alex Weber see, kes juhtis Euroopa keskpanga nõukogu opositsioonilist fraktsiooni, kes vastu intressimäärade edasisele langetamisele ja uue raha trükkimisele (eurobondide ostmisele). Lõpuks jäi ilmselt peale teatud kompromiss.