RIGIBOR-i tõus näitab, et närvilised investorid usuvad üha rohkem lati devalveerimisse.
Läti intressimäärasid näitav RIGIBOR on viimaste nädalate jooksul järsult tõusnud. Nädalane RIGIBOR-i määr on 10,88% ja aasta oma üle 14%.
RIGIBOR-i võib tegelikult tõlgendada indeksina, mis näitab usaldust Läti lati suhtes ja seda, millist riski nähakse Läti latis laenude väljaandmisel. Mida kõrgemale RIGIBOR ronib, seda närvilisemad on investorid ja seda rohkem usutakse devalveerimisse.
Praegune intressimäär läheneb juba eelmise sügise kriisi ajale, mil lõpuks Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Läti pankrotist päästis. Ka praegu on valuutafond kuum sõna. Nimelt on kahtluse alla sattunud, kas IMF ikkagi kannab Lätile järjekordse laenuportsu üle. See raha peaks tulema juunis, aga selgust veel ei ole. Pole ju Läti suutnud täita IMF-ga sõlmitud lepingu tingimusi ja praegu peetakse läbirääkimisi lepingutingimuste leevendamise üle.
Õli on valanud tulle ka Läti keskpanga presidendi Ilmars Rimsevicsi äsja öeldud sõnad, et Läti lihtsalt ei suuda enam jätkata praeguse kulutempoga, sest raha hakkab lõppema. Rimsevics mainis isegi võimalust võtta raha asemel kasutusele vautšerid.
Parexi suurkahjum
Olukorda Lätis iseloomustab ka see, et kuigi riik aitas raskustesse sattunud Parexi panga soost välja, pole pilt põrmugi roosiline. Neil päevil teatas panga nõukogu, et eelmise finantsaasta kahjumiks kujunes auditeeritud andmetel 2,8 miljardit krooni. Esimeses kvartalis oli panga kahjum 152 miljonit krooni, vahendas Läti Delfi.
Põllumajandusministeeriumi teatel ei vasta tõele Juhal Aare väide, et kalandusteemaline film valmis kolm kuud enne tähtaega, kuna lõppversiooni pole ministeerium siiani saanud.
Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.
Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.
California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.
Väikesed merepõhja kinnituvad loomakesed aitavad teadlastel mõista kokkuvarisemisohus Lääne-Antarktise jääkilbi stabiilsust minevikus.
Ilmselt on kõik kogenud seda, et vanad inimesed kipuvad ühele inimesele sama lugu mitu korda rääkima.
Ilm täpsemalt