EML-i arvates on maksukoormuse tõus praeguses majanduslikus olukorras põhimõtteliselt vale. Kõikide eelduste kohaselt kujuneb 2009. aasta maksukoormus juba ilma uute maksutõusudeta niigi viimase kümne aasta kõrgeimaks.

Kui majandus ja maksulaekumised langevad tagasi 2006. aasta tasemele, siis ainus väljapääs on viia ka eelarve kulud tagasi 2006. aasta tasemele.

Selleks tuleb muuta põhimõtteliselt kogu eelarve koostamise korraldust. Riik ei saa oma tulusid planeerida soovitud kulude baasil, vaid vastupidi – riigi kulud tuleb kavandada olemasolevate tulude baasil.

EML-i arvates ei ole riigi kulude kokkuhoiu võimalused kaugeltki ammendunud. Riik finantseerib piisavalt palju selliseid tegevusi, mis ei ole hädavajalikud – mida saaks edasi lükata tulevikku või realiseerida väiksemas mahus. Jõuliselt tuleb kärpida nii avaliku sektori töötajate arvu ja palgakulusid, samuti sotsiaalkulutusi.

Käibemaksu määra tõstmine ei loo Eestisse ühtegi uut töökohta ega aita Eestit välja majanduslangusest. Hoopis vastupidi – käibemaksu tõus sunnib tarbijaid säästmisele, millega kaasneb kaubanduses ja teeninduses müügitulude vähenemine, mis omakorda tähendab palkade vähenemist, töökohtade kaotust ja uusi pankrotte. Samuti väheneb Eesti kaupade konkurentsivõime, leidis liit.

Käibemaksu ja aktsiiside tõus suurendavad varimajanduse ja salakaubanduse osakaalu turul, samuti suureneb legaalne maksuvaba import naaberriikidest. Selle asemel, et tõsta maksumäärasid, peab riik püüdma sisse nõuda olemasolevad maksud ning kaitsma seaduskuulekat maksumaksjat ebaausa konkurentsi eest.

Varasemate maksutõusude kogemused ja välisriikide praktika kinnitavad, et maksumäära tõus ei too kaasa suuremat maksulaekumist. Maksumaksjate liit on veendunud, et käibemaksu määra tõstmine 18 protsendilt 20-le ei too riigile lisatulu, vaid käibemaksu laekumine hoopiski väheneb. See tähendab kokkuvõttes, et tegelik eelarve puudujääk tuleb planeeritust märksa suurem ning üleminek eurole ebaõnnestub järjekordselt.

EML kutsub valitsuserakondi üles loobuma käibemaksu tõusust ning keskenduma selle asemel eelarvepoliitika muutmisele ja majanduse elavdamise abinõudele.