­Tasapisi vormuva valitsusliidu kokkuleppe järgi lapitakse eel­arve­auku osaliselt käibe­maksu tõstmisega kahe protsendi­punkti võrra.

Käibemaksu tõsteti ka Lätis, kuid ettevõtjate ja analüütikute kinnitusel kõneleb sealne näide  hoopis soovitule vastupidisest tulemusest. Lisaks kaasneb maksu­tõusuga juba niigi kirat­sevate kaubandusettevõtete müügikäivete täiendav kukku­mine ja kaupade hinnatõus.

Pärast käibemaksu tõusu Lätis vähenes elektroonika­kaupade müüja Euronicsi sealsete kaupluste käive, nendib ketti haldava Sandman Grupi peadirektor Martin Pedai. „Riias langesid meie poodide käibed kohe eriti palju.“

„Käibemaksu tõstmise mõju on ühene – toodete hinnad kerkivad ja see loomulikult ei toeta müüki,“ tunnistab Leiburi tegevdirektori kt Olli Johansson, kelle sõnul ei pääse paarist lisaprotsendist ka leiva­tooted.

„Minu veendumuse kohaselt käibemaksu laekumine kindlasti väheneks,“ lausub maksu­maksjate liidu juhatuse esimees Lasse Lehis.

Ta viitab sellele, et paljud tarbijad vähendaksid ostusid isegi sõltumata sellest, kas hinnad tõusevad või mitte. „Loomulikult kasvab huvi kõik­võimalike seaduslike, pool­seaduslike ja ebaseaduslike skeemide vastu,“ mängib Lehis võimalusega, et must turg saab hoogu juurde.

„Jätaksin maksud üldse rahule,“ pakub Andres Arrak, Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor. „Pearõhk võiks olla riigiaparaadi kulude vähendamisel.“ Arraku sõnul võiks selle kulusid vähendada mitte otsustatud kaheksa, vaid 30 protsendi võrra. „Lisaks natuke reservide kasu­tamist, laenuraha ja riigivara müümist,“ nimetab Arrak kom­binatsiooni, millega oleks eel­arve­auku maksu­tõusu asemel võimalik täita.

Lätis kukkus läbi

•• Käibemaksu taas alandada?

Lätis jõustus käibemaksu tõus jaanuarist, samuti kadusid soodustused turismi- ja hotellisektorile. Käibemaksu tõstmine 18-lt 21 protsendile ning alandatud käibemaksumäära tõstmine 5-lt 10 protsendile pahandas ka sealseid ettevõtjaid. Tulud maksutõusust seal suurenenud pole, mistõttu on juba hakatud arutama maksumäära alandamisest. Sel nädalal kutsus näiteks Läti lennufirma airBaltic juht Bertolt Flick riiki üles vähendama hotellinduses käibemaksu 21% pealt 5% peale.