„Kui võrrelda riigi ja linna positsioone, siis riik kärpis 14 miljardit, meie aga 762 miljonit krooni. Riigil oli vähendamisprotsent 14%, meil 9%,“ lausus Savisaar.

Linnapea sõnul hoiti umbes 150 miljonit krooni läbi riigihangete odavamaks muutmise. Teiseks vähendati kulusid veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamisele umbes 100 miljonit krooni, kuid ehitusmahud jäävad samaks. Ja oluliseks peab linnapea ka organisatsiooni tõhustamist, kuna madalamate ülalpidamiskulude jmt läbi hoitakse kokku 50 miljonit krooni.

Linn vähendas koolituskulusid, tegi tsentraliseeritud hankeid ja kärpis toetusi sealt, kus linn ja riik pidid koos investeerima ja riik oma toetust vähendas. Palku linnatöötajatel ei vähendatud, küll aga ühekordseid ja tulemustasusid.

Savisaare hinnangul ei saa linna lisaeelarvet nimetada kärpekavaks, kuna oluline osa on ses vahendite ümber suunamisel ja uutesse projektidesse investeerimisel, pidades siin silmas abipaketti.

Edasi lükati linnavalitsuse uue hoone projekteerimine ja väljaehitus, vähendati spordipearaha vastavalt riigikogu otsusele, järgmisesse aastasse lükati Salme kultuurikeskuse renoveerimine ja olulisel määral kärbiti Kadrioru pargi töösid.

Savisaar ei välistanud, et vaja võib minna veel üht lisaeelarvet. „Kui riik otsustab veel kärpida, siis see avaldab loomulikult ka meile mõju,“ lausus Savisaar.