Ajatamisgraafikute täitmata jätmise tõttu tühistas maksuhaldur esimesel poolaastal 1,7% sellel aastal kinnitatud graafikutest, teatas maksu- ja tolliamet.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on menetletud taotluste arv kasvanud 71%, mille taga on nii halvenenud majandusolukord kui ka maksuhalduri aktiivne tegevus.
2009. aasta esimeses kvartalis esitati maksu- ja tolliametile üle 800 ajatamise taotluse, millest rahuldamata jäeti 114, teises kvartalis oli taotlusi ligi 2000 ning rahuldamata jäeti neist 385.

Poolaasta lõppedes oli maksuvõlg ajatatud üle 2500 isikul kogusummas veidi alla 490 miljoni krooni, mis moodustab ligi 9% kogumaksuvõlast. Siia sisse ei ole arvestatud intresse ja teisi kõrvalkohustustusi.

Võrreldes 2009. aasta esimese kvartaliga ei ole maksuvõlg viimastel kuudel enam nii kiiresti kasvanud - kui märtsi lõpuks oli võlasumma 5,2 miljardit krooni (olles kvartaliga suurenenud miljardi võrra), siis augusti algul oli see 5,8 miljardit. Nii esimeses kui teises kvartalis kasvas enim käibemaksu võlg.

Võlglaste arv on samal ajal 89 000 tõusnud 139 000-le, kuid see on hetkel eelkõige põhjustatud füüsiliste isikute maamaksu tasumisega hilinemisest, juriidilisest isikust võlglaste arv pole oluliselt tõusnud.

Maksuvõlglaste koguarvust on praegu umbes 24 000 juriidilised ja 115 000 ehk 83% füüsilised isikud. Esimese kvartali lõpus olid vastavad numbrid 21 500 ja 68 000 isikut. Kõige raskem olukord on hulgi- ja jaekaubanduses ning mootorsõidukite remondi alal (29% juriidilistest isikutest põhimaksuvõlglastest), järgneb ehitus (18%) ning töötlev tööstus (14,5%).

Majanduskriisiga kaasneb paratamatult maksuvõlgade kasv, mis paneb maksuhaldurile keerulise ülesande võlad kätte saada, kuid tagada samas elujõuliste ettevõtete püsimajäämine.

“Kuigi majanduslangus on suurendanud riske ulatuslikemaks maksupettusteks, täheldame enim siiski tavalisi makseraskusi - maksud deklareeritakse ausalt, kuid neid ei suudeta tasuda. Kindlasti on parem aus võlg ja maksumaksja, kes kas või läbi ajatamise püüab oma kohustusi täita, kui ettevõtete suundumine varimajandusse või massiline pankrotistumine, mis toob kaasa tööpuuduse suurenemise ja maksumaksjate hulga vähenemise,” ütles maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav.

Aava sõnul kaalutakse eriti põhjalikult nii ajatamistaotluste rahuldamist kui pankrottide algatamist. Maksu- ja tolliameti menetluses oli poolaasta lõpu seisuga 970 pankrotis juriidilist isikut, kelle kogumaksuvõlg moodustab 1,02 miljardit krooni. Sama perioodi jooksul on maksuhaldur esitanud 4 pankrotiavaldust ning 343 nõudeavaldust.