„SKP languse ulatus II kvartalis oli üpris ootuspärane. Juba kuised näitajad viitasid sellele, et mitmes valdkonnas on alanud stabiliseerumine,“ ütles Lauri Päevaleht Online’ile.

„Jaekäibes oli II kvartali langus pisut väiksem I kvartali omast. Netoekspordi panus jäi endiselt positiivseks, sest eksport langus jäi väiksemaks impordi omast,“ tõi ta näiteid.

Lauri nentis, et Läti majandusprobleemid on Eesti omast oluliselt sügavamad ning sellest johtuvalt on seal ka sügavam langus.

„Leedu majandust tabas kriis olukorras, mil majanduse seis oli veel üpriski hea, samas kui Eestis ja Lätis oli langus juba alanud. Seetõttu tuli ka langus järsem - oma osa oli kindlasti ka Lätist tulenevatel valdavalt emotsionaalsetel negatiivsetele mõjudel, kuid ka naabermaade majandusoludest,“ ütles ta.

„Ei tasu unustada, et Leedu kaupleb väga ulatuslikult Poolaga ning zloti oluline odavnemine talvel mõjutas Leedu tootjaid ja müüjaid väga oluliselt,“ rääkis Lauri.

Lauri sõnul on üpriski tõenäoline, et kolmas kvartal on nii-öelda stabiliseerumise kvartal.

„See tähendab, et kvartaalne kasv jääb nullilähedaseks (kas pisut positiivne või negatiivne),“ selgitas ta.

Lauri hinnangul on lisaks jaekäibe stabiliseerumisele oodata ka ekspordi stabiliseerumist ning ulatuslik ELi rahade toel toimuv ehitustegevus peaks pisut parandama ka investeeringute seisu.

Siiski jääb tema sõnul eratarbimine ilmselt väga tagasihoidlikuks, eriti teenuste tarbimise osas, kuna töötus on kasvamas ning palgatulude vähenemine piirab ka kulutamisvõimalusi.

„Tarbimist võib toetada üksnes hinnalangus, kuid teenuste osas pole see olnud eriti ulatuslik ja kuna kommunaalteenuseid ja ühiskondlikku transporti tuleb ikka kasutada, siis jääb lihtsalt muude kaupade ja teenuste ostudeks raha väheks,“ rääkis Lauri.

Statistikaamet teatas täna, et teises kvartalis vähenes Eesti SKT võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 16,6 protsenti.