Rahandusminister Jürgen Ligi. Foto: Terje Lepp

Järgneb Rahandusministeeriumi pressiteade.

Võrreldes esimese kvartaliga SKP aastane langustempo vähesel määral suurenes. Samas on aeglustunud langustempo eelmise kvartaliga võrreldes, mis annab lootust, et majanduslanguse põhi ei ole enam kaugel.

Suurima panuse langusesse andis sisenõudluse jätkuv kokkutõmbumine. Süvenev tööpuudus ja vähenevad sissetulekud piiravad elanike tarbimist ning endiselt langevad kinnisvarahinnad kahandavad investeerimissoovi. See omakorda seab raskesse olukorda ettevõtted, kellel puudub nii motivatsioon kui võimalus investeeringuteks. Samas kogub hoogu välistoetuste kasutamine, mis toetab avaliku sektori kapitalimahutusi.

Ettevõtete olukord muutus teises kvartalis keerulisemaks kõikides valdkondades. Tootmismahud vähenesid ning hinnalangus jätkus, mistõttu vähenesid ka ettevõtete käibed ja langes kasumlikkus. Enim mõjutas lisandväärtuse vähenemist tööstussektor, kus toodang kahanes kolmandiku võrra. Ehitustegevuses kahanesid tööde mahud teises kvartalis pea pooltel firmadest.

Jaekaubandusettevõtete käibed langesid viiendiku ja autokaubanduses poole võrra. Kinnisvaraturul tehinguaktiivsus pisut elavnes, kuid hinnalangus jätkus ka selles valdkonnas. Finantssektori kasumlikkust alandasid vähenenud intressitulud ning laenude allahindlused.

Olulisemate kaubanduspartnerite nõudlus Eestis toodetud kaupade järele oli teises kvartalis jätkuvalt nõrk. Ettevõtete välisturgudele müügi langus on olnud suurem siseturule suunatud mahtudest. Kaupade ekspordi aastane langustempo on rahaliselt veidi suurenenud ning on võrreldav teiste Balti riikide ja Põhjamaadega. Kolmandas kvartalis võib ekspordi langus aastataguse tugeva võrdlusbaasi tõttu ajutiselt süveneda.

Rahandusministeeriumi hinnangul on kolmandas kvartalis aastane majanduslangus teise kvartaliga samas suurusjärgus. Nii ettevõtjate kui tarbijate ootused on aga kevadkuudest alates muutunud mõnevõrra positiivsemaks. Kui ka maailmamajanduse kosumise varased märgid osutuvad püsivateks, peaks aasta lõpus majanduslanguse tempo olema praegusest juba märgatavalt tagasihoidlikum. Samuti ei tohiks kolmandas kvartalis SKP maht teise kvartaliga enam langeda, mis annaks tunnistust, et majanduslanguse põhi on käes.