100 000 töötult laekub keskmise palga korral makse aastas vähemalt 12 -14 miljardit krooni.
Välja on makstud mitte millegi tegemise eest töötukassast 4 miljardit.
Struktuurifondide 53 miljardist perioodile 2007-2013 oleks aastas keskmiselt pidanud kasutusele võtma 8 miljardit krooni .
See oleks olnud nagu kingitus taevast, kingitud raha.
Kõik jäi seisma lõppkokkuvõttes mõnesaja lehekülje teksti taha.
2006, 2007,2008, 2009 aastal olid seoses riigieelarvega debatid, et ettevõtlust ja selle ümber kujundamist toetada miljardiga, lõpuks see kasvas 3 miljardile.
Võrreldes kadudega maksudest ja töötukassast on see naeruväärne summa.
Töötutelt saamata jäänud maksud ja muu saamatus on aastaga maksma läinud pea 20 miljardit krooni.
Kui valitsuse strateegid oleksid arvestanud elementaarset toimimist ettevõtlusest, st "teeni kasumit ja rakenda meetmeid, et teenitu tuulde ei lenda".
Siis valitsus avas tuuldelennutamiseks kõik võimalused ja keskendus vaid kärbetele.
Selle asemel, et otsida-rakendada teadmisi-oskusi ja seista hea olemasolevate tööhõive ja ettevõtluse edendamise eest, ettevõtluse ümber kujundamise eest.
Valitsus ja poliitikud ei ole suutnud teadvustada, et keskmise palka teeniv töötaja maksab aastas pea 120 000 kr makse.

Samas leeris "tuulde lastud rahaga", copyn oma Delfi kommentaari siia:
"Verine Euro, 20.08.2009 00:37
Riigiaparaat kui Eesti suurim tarbija kärbib kulusid, siis peavad ju tulud vähenema. Riigieelarvest kärbetega lõigatud personalikuludest saanuks luua tuhandeid uusi töökohti. Maksudega tulnuks suurem osa kulust niikuinii riigile tagasi. Samuti toetanuks riik seeläbi sisetarbimist. Eks töötu abirahast saab oluliselt vähem kulutada kui korraliku palga eest.

Kogenumad riigid süstivad majandusse lisaraha, loovad uusi töökohti, suurendavad tellimusi erasektorilt aga meie valitsus annab langevale majandusele veel jalaga p...se. Kärpige ametnike palkasid aga andke sellevõrra rohkematele tööd! Küll siis jõuate koondada kui jälle ehituskäsi puudu jääma hakkab.

Ei jõua need jalad enne kindlalt põhja kui me ise oma jalge alt vaiba tõmbamist ei lõpeta. Hea veel et "ainult" majanduskriis. Asi oleks hullem kui poliitikutest "spetsialistid" meid läbi sõjalise kriisi sama "osavalt" juhiksid."

Aga millega neid ettevõtteid abistada, kui raha ei ole? Võtta penskaritelt ja anda ettevõtteile? Või võtta üks suur laen?